what happens in poland

Istun seda postitust kirjutades Varssavi Chopini lennujaamas, oodates oma hommikust lendu Riiga. Postitamise hetkel olen ilmselt juba Riias. Long story short: käisin analĂĽĂĽsiseminaril väikelinn Czerskis, ĂĽritus ise oli ĂĽhe eelneva projekti järelseminar, kestes vaid 3 päeva. See on kõige vähem tähtsam – nende kolme päeva jooksul juhtus palju rohkemat kui kunagi varem ĂĽhegi projekti jooksul kogenud/näinud olen ja seda just mitte heas mõttes. Oleme ju kõik Poola kohta kuulnud igasugu jutte, kuidas kellelgi auto aken sisse löödi, kuidas asju varastati jne – ega enne ei saa aru, kui ise asja sees oled. On reede öö, rahvas ĂĽsna peo meeleolus, aga mul seda väga polnud ja otsustasin magama minna. Toakaaslane oli samuti eestlane ning alati lukustasime uksi, kuid too öö oli võti tema käes ja ma ei leidnud teda kuskilt, seega mõtlesin, et mis ikka juhtub jah? Juhtus see, et ma olen tunnike maganud, kui kuulen keegi tuleb tuppa, paneb tule põlema ja hakkab toakaaslase kohvris sobrana – ilmselgelt mõtlen poolunes olles, et ju siis tema ise eks? Mõtlesin seda kuni selle ajani, kui järsku tõmmatakse minu voodi alt välja minu kohver. KĂĽsin eesti keeles: “kuule mis teed?” ja keeran pead, kui näen, et meie toast jookseb välja mingi noorem kutt. Mul oli kohe alarmkellad peas, vaatasin asjad ĂĽle, et kõik olemas oleks – olid. Andsin toakaaslasele ka teada, ta tuli omi asju vaatama ja mis selgus – transpordikulude katteks saadud ĂĽle sajaeurone sularaha oli rahakotist kadunud. Kohe sai korraldajatele räägitud jms ja tuli välja, et ĂĽhes teises toas oli ka see varas käinud, aga seal oli inimene sees, kes ka nägu nägi.. hiljem muidugi selgus, et mõnest toast saadi veel saagiks paar kõlarit jms. Igastahes, läheb siis oma pool h mööda, hakkame magama jääma uuesti, kui koridoris karjutakse “HEY! HEY! HEY!”, keegi jookseb mööda koridori ja siis karjuvad mehehääled. Tuli välja, et see varas oli meie toast joostes jooksnud kõrvalasuvasse tualetti ja end seal terve aja peitnud ja paar Hispaania tĂĽdrukut kogemata sattusid talle ‘peale’, mispeale ta ĂĽht tĂĽdrukut lõi ja minema jooksis. Juba selleks hetkeks oli draamat kĂĽll ja veel.

Järgmine päev oli väljasõit Hel’i ja Gdanskisse ning bussisõidu ajal läks korralik CSI/Sherlock värk lahti, sest tuli välja, et varas oli oma telefoni wc-st välja joostes sinna jätnud, seega ĂĽks abivahend jälle olemas. Korraldajad ja paar vabatahtlikku tegid seal korraliku detektiivitööd ja said isegi lukustatud telefoni abil teada nime – ĂĽks hotellis töötavatest teenindajatest. Vahepeal sai muidugi terve buss naerda, kui lukustatud ekraanile ilmus märge sellest, et ema oli kutile kirjutanud, et ta oma jalanõud ukse taha jätaks ja oma haisvad jalad ära peseks koju tulles. Ă•htul tagasi jõudes kutsuti kõik inimesed, kes varast nägid, kokku ning pidime tõendama kas too isik on see, keda nägime, või ei. Kuigi mina nägin teda vaid tagant, olin ma 99% kindel, et see on sama kutt, kuid lõpuks oli ikka tõendeid vähe, ta suutis ikka välja kuidagi vingerdada. Seega, case closed ja ei saanudki asjast midagi. Mõtlesin jälle suhteliselt vara magama minna, sest hommikul kell 8 läks juba rong, aga kus sa sellega. Öösel kell 3 kui toakaaslane tuppa jõudis kuulsin, et see sama varganolk oli oma sõpradega hotelli juurde tulnud ja lõpuks oli nende ning paari itaallasse ja kreeklase vahel korralikuks tõuklemiseks ära läinud. Hiljem tuli veel välja, et tĂĽrklased olid Gdanskis varguse tagajärjel mõnest dokumendist ja rahast jms ilma jäänud ja Tczew-is oma rongi Varssavisse oodates ĂĽritas ĂĽks kalkar minult rahakotti ära võtta – kas pole mitte lõbus.

Tegelikult oli peale selle kõige tore ka, kuigi issanda loomaaed on ikka nii kirju inimeste osas kui ĂĽldse olla saab. Samas aga oli tore näha erinevaid linnu ja kohti, kuhu muidu kindlasti ei satuks. Andsime ka kohalikus algkoolis inglise keele tunni, mille peale ma muidugi šoki sain, et 5 aastat keelt õppinud lapsed oskavad öelda vaid “my name is..”. Tegin ka palju pilte, aga need tulevad järgmise postitusena.

R x

English: I am sitting in the Warsaw Chopin Airport while writing this post, waiting for my morning flight to Riga. When this goes up, I’ll probably be in Riga already. Long story short: I attended an analysis seminar of a project that was held before and it only lasted for 3 days this time. During these three days, things that have never happened to me or during my projects, happened. I think we’ve all heard stories about Poland: how it is easy to get your things stolen etc. but it is hard to grasp it before being in that situation yourself. It was Friday night and people were partying downstairs – I was quite tired, so I decided to go to bed. Since my roommate had the key and I couldn’t find her, I couldn’t lock the door. I had had around an hour of sleep when I hear someone entering the room and putting the light on and starting to rummage around my roommates suitcase. Half asleep, of course I thought it was my roommate.. until they pulled out my suitcase from under my bed. Then I turned around and asked in Estonian: “what are you doing?” and then I see it.. it wasn’t my roommate, it was some young tall guy running out. Of course I checked if all our things were there and wrote to my roommate as well. She came and she found that her reimbursment cash (over 100 euros) was not in her wallet. 

We talked to the organizers and it was decided that nothing could be done at that moment. We went to bed and about half an hour later, when I was again almost sleeping, I hear someone yelling “HEY! HEY! HEY!”, someone running in the corridor and some more yelling. It turned out that the thief had hidden in the toilet next to my room the whole time and then some Spanish girls found him, he panicked and ran away, hitting one of the girls as well. The next day we had a daytrip to Hel and Gdansk and in the bus it turned out that the thief had left his phone in the toilet – a big help. Some real CSI/Sherlock shit went down in the bus, with the organizers and some volunteers trying to find anything from a locked phone. And they did – they still saw the notifications on the screen. At one point the whole bus laughed because they guy’s mom had written to him to take off his dirty shoes and wash his smelly feet. Anyway, somehow through detective work, they found out the name – it was one of the guys working in the hotel staff. 

When we got back, we had to see the guy and testify if it was him who we saw (some other people saw his face as well). Tbh, I only saw him from the back, but even then I was 99% sure. Still, in the end they didn’t have enough evidence, cause the guy made up some shitty excuses etc. Ok, we thought it was done, but no – for some reason the guy showed up that night with his friend and in the end there was a kind of a fight between them and some Italian and Greek guys. What even. Later it also became known that some Turkish people had their money and documents stolen and one guy tried to steal my moneybag when I was waiting for my train in Tczew as well. Fun storytime. 

Actually, besides all that, it was fun and a cool experience as well, but it proved that there are sooo many different… too different people in the world. It was great to visit all these places that I would not go ever when it wasn’t that kind of a project. We also visited the local primary school and gave a brief English lesson, from which I kinda got a shock, ’cause the children who had studied the language for 5 years could only basically say “my name is..”  But yes, I also made many pictures, but they will be in the next post. 

tsiom | quality weekend

 

Ei saa me läbi Leeduta. Kes mu blogi loevad võivad juba olla väsinud pidevast Leedu või leedulaste mainimisest, aga mul on öelda veel kĂĽll ja kĂĽll. Seekord oli tegu siis sellega, et Matas ja Gytis otsustasid, et nĂĽĂĽd on nende aeg siia tulla: mõeldud – tehtud. Konkreetse plaani välja mõtlemine võttis natukene pingutust, aga lõpuks kujunes sellest välja ideaalne nädalavahetus. Neljapäeva õhtul suutsin end kuidagi Haapsallu saada, et reede hommikul olla 7.20 Tallinna bussijaamas neil kahel vastas. Kutid peale korjatud, suund uuesti Haapsalu poole tagasi, esialgse plaaniga kerge hommikusöök ja uinakud teha ja siis linna näidata, aga lõpuks suutis meist ainult ĂĽks und saada. Ăśks hetk otsustasime linna liikuda, käisime linnuses, jalutasime mööda promenaadi ja nägime vastavatud jäätee ka ära, käisime raudteejaamas ja lõunat sõime Talumehes, millega kutid väga rahule jäid. Käes oligi aeg uuesti suund Tallinna poole seada, kus oli plaan veeta ĂĽlejäänud nädalavahetus. Seal ootas meid juba Reili ettevalmistatud Eesti õhtusöök jällegi väga hea söögiga. Lõpuks kogunes meid eco lifereid kokku päris palju. Muidugi tuli näidata ka Tallinna ööelu, mistõttu jõudsimegi omadega magama alles 5 ajal. Laupäeva veetsime Tallinnas jalutades: Kadriorg, Kumu, mere ääres, vanalinn ning vaateplatvormid jne – klassika. Söögi tegime Kompressoris, mida mina ja mõnigi veel kĂĽlastas esimest korda ja see oli ĂĽlim. Ă•htul käisime Telliskivis ning nii mõneski vanalinna baaris, enne kui jälle umbes 5 ajal tagasi jõudsime. Kell 10 pĂĽhapäeva hommikul oli jälle see aeg, kus pidi kurvalt tsau-tsau ĂĽtlema ja et ‘näeme järgmine nädalavahetus’.. oleks see vaid nii. Uskumatu ikka, kui vingete inimestega on võimalik tuttavaks saada täiesti juhuslikult.

R x

English: No, we cannot do without Lithuania. Those who read my blog could already be tired of the constant mention of Lithuania or Lithuanians, but I have more than enough to say. So this time, Matas and Gytis decided that it was their time to come to Estonia – done and dusted. Coming up with a concrete plan took a bit time, but we managed. At the end, it turned out to be an ideal weekend. On Thursday evening I managed to get myself to Haapsalu only to go to Tallinn on Friday morning, to pick the guys up at 7.20. After that we drove back to Haapsalu, to get some breakfast and maybe nap, but only one of us managed to do so. At some point we decided to go to the town, so we walked around, saw the castle, the promenade, the ice road, the railway station and ate lunch at Talumehe pub, which the guys really liked. So then it was again the time to take the turn and go to Tallinn, to have a good Estonian dinner prepared by Reili. In the end, there were quite many of us eco lifers. Of course we had to show them the Tallinn nightlife, so we got back at 5am. The next day was spent walking around Tallinn, showing them Kadriorg, Kumu, the sea, of course the Old Town and the platforms and stuff. We ate at Kompressor and oh damn, the pancakes were really delicious. In the evening we went to Telliskivi for a while and then again, the Old Town bars, getting back in again around 5am. At 10 am Sunday morning it was time to send the guys away, say bye bye and ‘see you next weekend’ – if it only was like that. It’s unbelievable how it is possible to find these kinds of amazing people in the most random way. 

2016 | in words

Jälle on ĂĽks aasta ulme kiiresti mööda läinud…aasta, mis jääb kindlasti meelde. Naljakas, kuidas internetis igalt poolt kajab vastu kui halb aasta 2016 oli ja mis iganes ja mina mõtlen just, et pigem oli 2016 ikka hea aasta. Nii raske oleks kirjutada kõigest, mis see aasta toimus, seega toon välja mõned erilised näited:

  • Reisimine: sel aastal jõudsin kaks korda Berliini, mitu korda Riiga, Rumeeniasse (Bukarest, Poiana Negrii & Vatra Dornei) ja paar korda ka Vilniusesse. 2017. aastat alustan projektiga TĂĽrgis jaanuari lõpus.
  • Tartu Ăślikoolist bakalaureusekraadi saamine ja magistrisse astumine. Esimene poolaasta kulges eksamiks õppimise ‘tähe’ all, raske see oli, aga tehtud sai! SĂĽgisel läks nii, et astusin magistrisse ka.. eks näeb mis sellega saab.
  • Kolimine. Kolisime Madliga oma väikesest ĂĽhetoalisest kökatskorterist kesklinna suuremasse ja ilusamasse.
  • Weekend Festival. Käisime esimest korda Weekendil. Kuigi rahvas oli ulme palju, siis ĂĽleĂĽldine mulje oli täiesti kustumatu.
  • Ăśliõpilaste Suvemängud. Ilmselt selle aasta kõige spontaansem otsus ja täiesti seda väärt – 3 päeva täis vingeid inimesi, head ilma ja lahedaid mälestusi.
  • Error Tantsukool. Hakkasin ĂĽle 3a uuesti tegelema sellega mis mulle tõsiselt meeldib: tantsimine. Kohe alguses olid ka head esinemised Arcwoodi avamisel ja ERM-is jne, mis motivatsiooni kindlasti juurde andsid.
  • Ăśritused. Erinevad sĂĽnnipäevad, kokkusaamised klassiga, Halloween Tartus jne.
  • Projekt Rumeenias. See oli midagi mis mingis mõttes muutis minu perspektiivi mõnedele asjadele täielikult, avas silmi ja jättis minusse jälje pikaks-pikaks ajaks.
  • Vilnius. Tänu igasuguste asjade kokkulangevusele avastasin enda jaoks jälle ĂĽhe ilusa linna, Vilniuse. Kui varem oli London see linn, mis koguaeg tagasi kutsus, siis nĂĽĂĽd võib Vilniuse sellesse samasse kategooriasse asetada.

Ja palju palju muud. Võib öelda, et sellel aastal sain palju uusi tutvusi, mitmed mu väärtushinnangud muutusid, vaatan mõnele asjale hoopis teise pilguga ning olen (vähemalt üritan olla) veel avatum ja kindlameelsem, kui varem. Aastal 2017 lähen vastu uudishimuga, sest mõttes on igasuguseid huvitavaid asju. Järgmisesse postitusse panen ilmselt kokku mõned pildid aastast 2016.

Ilusat vana-aasta lõppu! R x

English: Another year has passed by so quickly. A year that I will definitely remember. Funny how on the Internet, all you can see is how bad everyone thinks 2016 was and for me it is quite the opposite – I think 2016 was quite good to me. It would be hard to write everything down, but I will bring out some special things: 

  • Travelling. This year I made it to Berlin twice, to Riga many times, to Romania (Bucharest, Poiana Negrii & Vatra Dornei) and to Vilnius a couple of times. The cycle of travels in 2017 will begin with the project in Turkey at the end of January. 
  • Getting a bachelor’s degree from the University of Tartu and starting a master’s degree. The first half of the year was spent studying hard for the final exam – I made it! Graduated and started my master’s in the same field in September.. we will see how it goes. 
  • Moving. Madli and I moved from the tiny apartment to a bigger one in the center of the city.. much better. 
  • Weekend Festival. We went to Weekend for the first time. Although there was A LOT of people, the overall emotion was amazing. 
  • Student Summer Games. The most spontaneous decision of the year and probably one of the best ones – 3 days full of good weather, great time, awesome memories. 
  • Error Dance School. For the first time in over 3 years, I started doing something I love again – went back to dance practice. The first performances were already really good and gave further motivation. 
  • Miscellaneous. Several birthdays, gatherings with our high school classmates, Halloween party in our Tartu home. 
  • Project in Romania. This was something that in some ways changed my perspective on many things, opened my eyes and left a mark in me for a long-long time. 
  • Vilnius. Thanks to different coincidences and stuff, I discovered Vilnius for myself. I always thought that London was the city I’d always go back to, but I can say that Vilnius goes to that category now as well. 

And many other things. I can say that this year I got many new acquaintances, I value different things now, my point of view in many cases is much different and I (atleast hope to be) am more open and determined than before. I will meet 2017 with curiosity, because I have several interesting things in mind. The next post will be of some pictures from this year. 

Leedu | an amazing weekend

Nagu kunagi mitte väga ammu mainisin, plaanisime projekti omadega trippe siia ja sinna. Sellest plaanimisest saigi üks kindel plaan käia siis kohe Vilniuses ka ära. Leedukatega asjad läbi räägitud ja teeme ära siis. Kuigi tegelikult oli projektist möödas vaid paar nädalat, tundusid need nädalad venivat ja venivat. Kui lõpuks reede, 04. novembri hommikul Hediga Tartust Tallinna jõudsime ja teisi nägime, oli selline tunne, nagu oleks pool perekonda jälle kokku saanud. Lisaks juba seljataga olevale 2.5h bussisõidule ootas meid nüüd ees 9 tundi trippimist Vilniusesse. Arvestades, et Rumeenias oli meil maagiline buss, millega sai veel pikemaidki reise tehtud, oli see 9 tundi lebo, eriti kui saad filme vahtida, kvaliteetaega veeta jnejne. Enne kohale jõudmist oli kõhus veidi õõnes tunne, et mis nüüd saama hakkab, aga sai hoopis see, et meid ootasid ees 7 leedukat ja neil oli plaan üsna ilusti juba paigas. Külakostiks viisime 3 Vana Tallinnat ja 2 viina, aga tuli välja, et nende varud olid veel suuremad.. Seega, esimesel õhtul olimegi enamasti tubased, nautisime nende tehtud toitu ja head seltskonda.

Järgmisel päeval olid enamus natukene surnud ja hommik venis pikale. Lõpuks saime end liikuma ning meid viidi lähedalasuvasse Trakai linna, kus oli selline vinge kindlus ja söötsime parte jne. Muidugi ei puudunud traditsioonilised Leedu road (loe: kartul ja hapukooresupp). Õhtul jalutasime päris pikalt Vilniuse vanalinnas ja igasugustes vingetes kohtades veel ja külastasime ka mitut erinevat baari. Vaade 3 risti mäelt on lihtsalt imeline. Ööbimiskohta jõudsime umbes 5 ajal hommikul ja ega und rohkem, kui paar tundi ei saanud.

Pühapäev oli vaikne, aga rohkemat polekski vaja olnud. Sai end välja puhata ja nautida lihtsalt olemist. Esmaspäeva hommikul oli jälle see hetk, kus oli vaja astuda bussile, et siis 9 tundi ja hiljem 2.5 tundi jälle loksuda ja siis lõpuks koju jõuda. Veider.

Tegelikult oleks lihtsalt niiiii palju rääkida, aga ei taha, et postitus väga pikaks ka veniks. PS: et pilte suuremalt näha, kliki neil peal!

R x

English: Like I mentioned a couple of posts before, we had a plan together with other people from our project to do some trips here and there. Well, this plan came together quite quickly and so there we were, planning a trip to Vilnius. Got the confirmation from the Lithuanians and whoop! When me and Hedi arrived from Tartu to Tallinn on the morning of the 4th and saw the other girls, it really felt like half of our family was reunited again. So there we were, on our 9-hour bus trip to Vilnius, which to us was not that big of a deal, because we were already used to these long bus trips (khmm… the Romanian magic bus). Before arriving, I had this weird, hollow feeling in my stomach, but it went away, because there were 7 Lithuanians waiting for us and some of them had prepared food and there was LOTS of alcohol and oh boi, it was amazing. Family reunion. 

The next morning, most of us were kind of dead and the morning dragged on and on. We finally got a move on and went to the Trakai city, where we could see this cool castle and just walk around, feed the ducks etc. This day also included traditional Lithuanian dishes as well (read: potatoes and sour cream soup haha). In the evening, we walked around the Vilnius Old Town, saw some beautiful sights and amazing districts and also went to some bars. The view from the 3 Crosses Mountain is breathtaking. We got back at like 5 am and only got a few hours of sleep. 

Sunday was quiet and it was more than enough. The rest was needed and we got to just… be. Monday morning was again that sucky moment when I had to get on the bus to ride back to Estonia.. To the usual routine. Weird. Honestly, there is so much to say about this weekend, but I am struggling to find right words and phrases. Well,  let it be then. PS: Click on the pictures to enlarge them.

’twas the halloween night

Otsustasime Madliga juba päris ammu korrata siis meie nüüdseks iga-aastast Halloweeni pidu. Seekord oli siis esimene kord siin Riia tn korteris. Laupäeval siis alustasimegi juba varakult ettevalmistusi ja rahvast vaikselt tilkus juba lõuna ajal. Aeg läks niiiiniii kiiresti, et üks hetk oligi enamus rahvast kohal ja pooled asjad tegemata. Sai needki ära handlitud kuidagi ja samas toimus ka korralik grimmimine: järjest tulid inimesed, kes tahtsid, et neile midagi näkku joonistataks. Vannituba nägi normaalne CSI: Riia hood välja vahepeal, sest käigus oli kunstveri, mis siis igale poole pritsis. Lõpuks olid kõik ilusaks (või jubedaks) tehtud ja tegime viktoriini jne. Külaliste hulgas olid näiteks: gängster kloun, terrorist, lammas, ämbliktüdruk, kass, Jokker igasugused jubedad verised aukus silmadega kutid, Snapchati liblikafilter jne. Ise joonistasin endale jäätise mööda nägu alla sulama. Ega õhtu ilma jamadeta ei möödunud, aga üks hetk liikusime Shootersi poole, mõttega täiega pidu panna.. No sellest sai see, et järjekord oli selline, et otsustasime Rüütlisse edasi liikuda, kust jõudsime otsaga Atlantisesse. Seal oli täiesti mõttetu pidu ikka. Uuesti Shootersi poole, kuhu muidugi jälle sisse ei saanud ja liikusimegi koju. Mahutasime Mannuga lisaks endale ka seitse kutti korterisse magama. Hommik helge ja nagu traditsiooniks, tegime brunchi ja seekord Tavernas. Ja nii see oligi. Loodan, et järgmine aasta ilmaga ikka veab ja arvestame ajaliselt ka veidi paremini.

R x

English: Together with Madli we decided to once again celebrate Halloween by inviting our friends over for a party. Saturday was very hectic, there was much to do and people started to arrive already in the noon. People also wanted us to do their make-up, so we were running around doing everything etc. Our bathroom also looked similar to a crime scene due to some people playing around with fake blood. We had some yummy food prepared, a quiz and some games. Amongst guests were a gangster clown, spidergirl, a terrorist, a cat, a sheep, the Joker and different bloody guys. I myself drew some ice cream to melt down my face. At one point we thought we’d move to the city to see if there was a good party anywhere. Well, there wasn’t, because the good place was full and it was raining etc. So we walked around, went to one club and left quite quickly. We came back to our place, where 7 guys also stayed over for the night. In the morning we had our annual post-Halloween brunch in a pizza pkace called Taverna. And that was it – until next year! 

half way there | rumeenia pt 1

Rumeenia projekt on poole peal ja ehk oleks hea teha väike ülevaade, mis siiani toimunud on. Reis algas laupäeval ja projekti toimumiskohta jõudsime kohale alles esmaspäeval. Tartu-Riia-Berliin-Bukarest-Poiana Negrii.. oeh selle kirjutamine oli juba väsitav. Berliin oli vinge nagu ikka, Bukarest samamoodi, seal tuleb tagasitulles veel vaba aega, aga 11h bussisõit Poiana Negriisse oli konkreetne surm.

Mõned mõtted ja üleüldist stuffi:

  • Toit on väga odav. 2-liitrise Coca saab siit 50 eurosendiga kätte ja liitrise viina võid heal juhul saada 5 euroga.
  • Toitlustus projektil väga ĂĽhekĂĽlgne, eriti kui liha ei söö: oad, kartul, SAI, vahel ka kapsas. Eestis valget saia ei tarbi, aga siin võib lihtsalt nälga jääda kui seda ei söö.
  • Väga-väga palju kodutuid koeri ja see pidigi siin riigis suur probleem olema.. inimesed hoolivad rohkem lehmadest, lammastest ja hobustest, sest neid siin igas hoovis pmst ja lehma võis keset linnatänavat vabalt ringi tsillimas näha.
  • Käisin elus esimest korda siis ka ‘päris’ mägedes matkal, ehk siis sai ilusti lumes sumbata ja super vaateid nautida.
  • Saime teha trosslaskumist ĂĽle Dorna jõe – torni ĂĽles ronimine oli jubedam, kui laskumine ise, mis oli cooool.
  • Projekti teema on ‘Ecolife’ ja irooniliselt on enamus projektis osalejad oma käitumise poolest täiesti teemale vastu: toitu visatakse meeletult ära, prĂĽgi jäetakse kuhu juhtub jne.
  • Osalevad riigid on: Eesti, Rumeenia, Leedu, Hispaania ja Tšehhi ja ausalt öeldes, kuuldes igasugu asju teiste riikide kohta, tekib ikka selline tunne, et Eesti elu ikka väga arenenud ja päris hea.

Tegelikult oleks palju kirjutada, aga ei taha, et postitused ülipikad ka oleks. Võib-olla kunagi hiljem, kui projekt läbi ja asja veidi seeditud, saan pikemalt kirjutada.

R x

English: The Erasmus + Romanian project “Ecolife” is halfway done and I thought that I’d write down some thoughts.

  • Comparing to Estonia, the food is very cheap. Coke is like 4 times cheaper here, you’d get a 2 – litre bottle for only 50 euro cents.
  • The catering of the project is poor, specially if you don’t eat meat: only potatoes, WHITE BREAD, beans and an occasional cabbage. I don’t usually eat white bread at all, but here it is essential if you don’t want to starve.
  • There is a huge problem of homeless dogs and it makes me so sad. Then again, they have so many cows, sheep and horses, that the cows are even walking around the town streets freely
  • Went to a real mountain hike for a first time in my life. The views were breathtaking.
  • Did ziplining over the Dorna river, it was pretty cool
  • I have realized, hearing the stories of how lives are in other countries participating (Romania, Lithuania, Spain and Czech Republic) that the life in Estonia is actually really good and damn developed comparing to some of the others.

reuma, tants ja mina kahe vahel

Kui õues hakkab pimedamaks minema ja uni hakkab peale tulema, siis on kindlasti parim aeg blogisse ĂĽle nädala aja uus sissekanne teha, sest why tf not? Mõtlesin, et oleks ehk aeg teha väike kiire update liigeste olukorra kohta, sest viimasel ajal või no.. viimase paari kuu jooksul olen saanud mitmeid kĂĽsimusi, huvitavaid pilke jne oma tegevuste kohta.. Seega. Jah. Kui keegi veel mäletab, siis kunagi korra maybe maybe not mainisin, et sain endale peale bioravi, ehk siis midagi sellist mis eeldas end kord nädalas ise sĂĽstimist. Mhmh, päris jube, aga efektiivne ja no nii pool aastat ja natukene ĂĽlegi tundsin end justkui täiesti terve inimesena jälle. Samas aga muutus iga nädal see rohu manustamine aina raskemaks, iga korraga aina valusamaks ja ma reaalselt kartsin seda hetke kui pean selle sĂĽsti ära tegema. Seega, lõpetasin selle teema ära ja läksin oma vanade rohtude peale tagasi. Tõsi, erinevust on märgata ja eelkõige tunda kĂĽll – hommikuti ikka on kange olla jälle ja valu tuleb kiiremini tagasi, kui varem.

Teisalt aga tundsin end millegipärast selle muutuse sees hoopis teistmoodi ja otsustasin asja veidi vabamalt võtta. See tähendab siis seda, et kuigi alkohol ei ole lubatud, siis olen seda mõnel puhul ikkagi endale lubanud ja mis veel: tegelen jälle sellega, mis mulle endale meeldib, ehk läksin tantsima. Üle..3-4? aasta. Hetkel resideerun Error Tantsukooli nimekirjas ja loodetavasti ikka pikemas perspektiivis. Samas oleks vale väita, et peale esimest paari trenni oli elu lill ja kõik kohad polnudki valusad, oi ei. Lisaks liigestele, mis nii või naa tunda andsid, otsustasid kõik mu lihased alla anda, sest kui ikka aastaid pole sellist koormust saanud, siis mida ikka oodata. See selleks, see on kõik seda väärt.

Selle tõttu, et olen selliseid samme otsustanud teha, pean ise omalt poolt ka pingutama rohkem, mitte rohu võtmist ära unustama, mitte üle pingutama mõne asja puhul ja lootma, et asjalood seisavad stabiilsena. Cool.

R x

English: Isn’t it always like that: it gets dark outside and the most random thoughts pop into your head? It certainly is for me, which is why I decided to give a bit of an update on my rheumatoid arthritis. For about 7 months I was on this biological medicine, which required injecting myself once a week. While it really did make me feel super good and HEALTHY again, with every week, it got harder and harder and in the end I actually dreaded the moment I had to inject the medicine. Yeah.. now I am back to pills and back to still feeling the pain. Still, I have made some changes as well: although alcohol is not permitted, I’ve still had a drink or two lately and another huge thing: I am back to dancing, something I’ve always loved to do, but could not continue because of this shitty disease. Yeah, after the first couple of trainings my body did completely give up: not only the joints but my muscles as well. Then again, what do you expect with not doing anything remotely that active for 3-4 years? Haha. It is all worth it.