2017 – in words

Vau.. mul on tegelikult isegi raske seda aastat sõnadesse panna. See kujunes palju paremaks kui oleksin osanud oodata. Üldiselt.

  • Reisimine – võin vist julgelt öelda, et kokkuvõttes olen ’17 aastal veetnud rohkem aega välismaal, kui kodus. 2x Türgi, Poola, Inglismaa, Leedu, Island ja mul on tunne, et ma unustan praegu midagi.. Nende reiside/projektide jooksul tutvusin jällegi igasuguste erinevate inimestega, kellega klikkis kohe. Leedu keele suvekool Kaunases oli ainulaadne kogemus, ainulaadsete inimestega. Minu Erasmus on olnud pigem tagasihoidlik, aga mu jaoks ongi muud aspektid selle perioodi juures tähtsamad.
  • Sõbrad – kunagi olin kindlalt see inimene, kes tundis, et peab iga päev, igal ajal sõpradega kontaktis olema. Muidu jumala eest sõprus kaob ära ju! Ei kao. Kodust eemal viibimine pikema perioodi vältel on mulle näidanud, et sõprused kasvavad isegi tugevamaks ja saan paremini aru, kes on minu jaoks tähtsaimad inimesed mu elus. Siin ja seal.
  • Perekond – ilmselt tuleb see samuti vanusega, aga olen oma perega saanud palju lähedasemaks. Võib-olla jälle asi selles, et pole nagu koju õieti jõudnudki selle aasta jooksul.
  • Magistritöö – kindlasti on suure tähtsusega sel aastal olnud magistritöö kirjutamine ja see jätkub nüüd kuni kevadeni. Ilmselt on enamus masendavamaid perioode selle pilve all olnud, aga pole hullu. Kogemus, millest õppida.
  • Mina ise – sel aastal otsustasin keskenduda rohkem iseendale ja panna enda heaolule rohkem rõhku. Ja see oli vapustav.

Sel aastal juhtus palju head ja mõni halb asi ka, aga nii need aastad lähevadki. Detailidesse olen laskunud korduvalt varasemate postituste jooksul. Loodetavasti tuleb 2018 sama põnev ja täis erinevaid seikluseid! Head uut aastat!

English: Wow.. It’s kind of hard for me to put this year into words. It turned out to be better than expected. Overall. 

  • Travelling – I think I can safely say that in ’17, I spent more time away from home than at home. 2 times Turkey, Poland, England, Lithuania, Iceland and I feel like I am forgetting something. During these travels/projects I once again met different people, who I clicked with instantly. Lithuanian language summer school in Kaunas was an experience on its own, with very special people. My Erasmus has been rather quiet, but I value different things about it anyway. 
  • Friends – I used to be a person who thought you’d have to be in contact with your friends every day every time, or else they will just disappear. No, that’s not the case. Spending more time away from home has shown me that friendships may grow even stronger and I see more clearly who are the important people for me. Here and there. 
  • Family – it probably also comes with the age, but this year I felt like I got closer to my family. Maybe it is again the fact that I haven’t really spent that much time at home. 
  • Master’s Thesis – writing my MA thesis has had a big importance the whole year and it will continue until spring. I guess the darkest times have been spent under that “cloud”, but its again an experience to learn from. 
  • Myself – this year I decided to focus more on myself and put more effort into my own well-being. And it’s great. 

This year was filled with many amazing things and some not-so-great as well. But that’s how it goes. I have written most of it out in more detail in earlier posts. Hopefully 2018 will be as awesome and full of great adventures. Happy New Year!

Advertisements

iceland | 2017

Kui Londoni reis tuli spontaanselt, siis Islandile minek oli küll paar kuud juba ette planeeritud. Kuigi – tol hetkel kui pileteid ostsin, oli see üsnagi spontaanselt, sest pole varem kunagi Islandi peale mõelnud selle mõttega, et tahaks sinna minna. Kaks kuud hiljem ja olin jälle lennukile astumas. Kuidagi värskendav oli ainult seljakotiga reisida – läksin ainult neljaks päevaks ja üksi. Siiski, need neli päeva olid täiesti piisavad, et saaksin aimu milline imeline koht Island siiski on. Kuna Reykjavik ei ole väga suur linn, siis jalutasin palju ringi, käisin ka “tasuta” Citywalk tuuril, mida üks ajalootudeng andis ja rohke rahvahulga järgi oli aru saada, miks asi populaarne on – oli väga põnev. Samuti käisin Golden Circle tuuril, mis igale Islandi külastajale on suht must-do: Thingvelliri Rahvuspark, Gullfoss kosk & Geysir geotermaalala + mõned vahepeatused veel. Esimene neist oli koht, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia mandrilaamad lahknevad (fun fact: Reykjavik asub geograafiliselt Põhja-Ameerikas, seega võin öelda, et olen jala Ameerika pinnale saanud? hah) ning kus tuli 930. aastal kokku esimene parlament. Gullfossi kosk oli isegi pooleldi jäätununa imeline ning Geysir kuumaveeallikad olid lihtsalt vapustavad. Kogu aeg oli tunne nagu oleks sattunud kuhugile talvevõlumaale. Ainus miinus kogu reisi juures oli see, et Island on nii kuradi kallis – tegin selleks erinevad ettevalmistused, kuid kogemata juhtus nii, et sõin ükspäev lõuna, mis koosnes supist ja paninist ja läks kokku maksma 25 eurot.. See oli valus. Vot ehk see illustreerib neid ulme hindasid seal. Igastahes, kokkuvõttes oli lühike, kuid meeldejääv reis ning kindlasti sooviksin kunagi seal ära käia ka soojemal ajal.

R x

English: If the London trip came spontaneously, then the Iceland one was planned already two months ahead. Although, at that time it was a kind of a spontaneous decision, since never before had I thought of Iceland as some place I’d like to visit. Two months later and I’m stepping on the plane again. It was somehow refreshing to only travel with a backpack and alone. Still, those 4 days were enough to see what kind of an amazing place Iceland is. Since Reykjavik is not a very big city, it gave me a chance to walk around a lot, I also took a “free” citywalk tour given by a history student and the popularity of the tour was justified – it was very nice. I also went on a Golden Circle tour, which is kind of a must-do for everyone who visits Iceland:  Thingvellir National Park, Gullfoss Waterfall & Geysir geothermal area + some stops along the way. The first of those was a place when the North American and Eurasian tectonic plates split and drift apart (fun fact: geographically, Reyjavik is on the North America side, so I can say I have put my foot down in America? hah) and where in the year 930 the first parliament gathered. The Gullfoss waterfall was amazing even half-frozen and the Geysir hot springs were just fantastic. I just felt like I was in some kind of a winter wonderland. The only negative side was that Iceland is so damn expensive – though I was prepared for this, it still happened that one day I accidentally had a lunch of soup and panini that ended up costing me 25 euros. That hurt. Maybe that will illustrate the crazy prices. Anyway, in conclusion it was a short, but definitely a memorable trip and I would definitely like to go back when it is a bit warmer as well. 

what happens in poland

Istun seda postitust kirjutades Varssavi Chopini lennujaamas, oodates oma hommikust lendu Riiga. Postitamise hetkel olen ilmselt juba Riias. Long story short: käisin analüüsiseminaril väikelinn Czerskis, üritus ise oli ühe eelneva projekti järelseminar, kestes vaid 3 päeva. See on kõige vähem tähtsam – nende kolme päeva jooksul juhtus palju rohkemat kui kunagi varem ühegi projekti jooksul kogenud/näinud olen ja seda just mitte heas mõttes. Oleme ju kõik Poola kohta kuulnud igasugu jutte, kuidas kellelgi auto aken sisse löödi, kuidas asju varastati jne – ega enne ei saa aru, kui ise asja sees oled. On reede öö, rahvas üsna peo meeleolus, aga mul seda väga polnud ja otsustasin magama minna. Toakaaslane oli samuti eestlane ning alati lukustasime uksi, kuid too öö oli võti tema käes ja ma ei leidnud teda kuskilt, seega mõtlesin, et mis ikka juhtub jah? Juhtus see, et ma olen tunnike maganud, kui kuulen keegi tuleb tuppa, paneb tule põlema ja hakkab toakaaslase kohvris sobrana – ilmselgelt mõtlen poolunes olles, et ju siis tema ise eks? Mõtlesin seda kuni selle ajani, kui järsku tõmmatakse minu voodi alt välja minu kohver. Küsin eesti keeles: “kuule mis teed?” ja keeran pead, kui näen, et meie toast jookseb välja mingi noorem kutt. Mul oli kohe alarmkellad peas, vaatasin asjad üle, et kõik olemas oleks – olid. Andsin toakaaslasele ka teada, ta tuli omi asju vaatama ja mis selgus – transpordikulude katteks saadud üle sajaeurone sularaha oli rahakotist kadunud. Kohe sai korraldajatele räägitud jms ja tuli välja, et ühes teises toas oli ka see varas käinud, aga seal oli inimene sees, kes ka nägu nägi.. hiljem muidugi selgus, et mõnest toast saadi veel saagiks paar kõlarit jms. Igastahes, läheb siis oma pool h mööda, hakkame magama jääma uuesti, kui koridoris karjutakse “HEY! HEY! HEY!”, keegi jookseb mööda koridori ja siis karjuvad mehehääled. Tuli välja, et see varas oli meie toast joostes jooksnud kõrvalasuvasse tualetti ja end seal terve aja peitnud ja paar Hispaania tüdrukut kogemata sattusid talle ‘peale’, mispeale ta üht tüdrukut lõi ja minema jooksis. Juba selleks hetkeks oli draamat küll ja veel.

Järgmine päev oli väljasõit Hel’i ja Gdanskisse ning bussisõidu ajal läks korralik CSI/Sherlock värk lahti, sest tuli välja, et varas oli oma telefoni wc-st välja joostes sinna jätnud, seega üks abivahend jälle olemas. Korraldajad ja paar vabatahtlikku tegid seal korraliku detektiivitööd ja said isegi lukustatud telefoni abil teada nime – üks hotellis töötavatest teenindajatest. Vahepeal sai muidugi terve buss naerda, kui lukustatud ekraanile ilmus märge sellest, et ema oli kutile kirjutanud, et ta oma jalanõud ukse taha jätaks ja oma haisvad jalad ära peseks koju tulles. Õhtul tagasi jõudes kutsuti kõik inimesed, kes varast nägid, kokku ning pidime tõendama kas too isik on see, keda nägime, või ei. Kuigi mina nägin teda vaid tagant, olin ma 99% kindel, et see on sama kutt, kuid lõpuks oli ikka tõendeid vähe, ta suutis ikka välja kuidagi vingerdada. Seega, case closed ja ei saanudki asjast midagi. Mõtlesin jälle suhteliselt vara magama minna, sest hommikul kell 8 läks juba rong, aga kus sa sellega. Öösel kell 3 kui toakaaslane tuppa jõudis kuulsin, et see sama varganolk oli oma sõpradega hotelli juurde tulnud ja lõpuks oli nende ning paari itaallasse ja kreeklase vahel korralikuks tõuklemiseks ära läinud. Hiljem tuli veel välja, et türklased olid Gdanskis varguse tagajärjel mõnest dokumendist ja rahast jms ilma jäänud ja Tczew-is oma rongi Varssavisse oodates üritas üks kalkar minult rahakotti ära võtta – kas pole mitte lõbus.

Tegelikult oli peale selle kõige tore ka, kuigi issanda loomaaed on ikka nii kirju inimeste osas kui üldse olla saab. Samas aga oli tore näha erinevaid linnu ja kohti, kuhu muidu kindlasti ei satuks. Andsime ka kohalikus algkoolis inglise keele tunni, mille peale ma muidugi šoki sain, et 5 aastat keelt õppinud lapsed oskavad öelda vaid “my name is..”. Tegin ka palju pilte, aga need tulevad järgmise postitusena.

R x

English: I am sitting in the Warsaw Chopin Airport while writing this post, waiting for my morning flight to Riga. When this goes up, I’ll probably be in Riga already. Long story short: I attended an analysis seminar of a project that was held before and it only lasted for 3 days this time. During these three days, things that have never happened to me or during my projects, happened. I think we’ve all heard stories about Poland: how it is easy to get your things stolen etc. but it is hard to grasp it before being in that situation yourself. It was Friday night and people were partying downstairs – I was quite tired, so I decided to go to bed. Since my roommate had the key and I couldn’t find her, I couldn’t lock the door. I had had around an hour of sleep when I hear someone entering the room and putting the light on and starting to rummage around my roommates suitcase. Half asleep, of course I thought it was my roommate.. until they pulled out my suitcase from under my bed. Then I turned around and asked in Estonian: “what are you doing?” and then I see it.. it wasn’t my roommate, it was some young tall guy running out. Of course I checked if all our things were there and wrote to my roommate as well. She came and she found that her reimbursment cash (over 100 euros) was not in her wallet. 

We talked to the organizers and it was decided that nothing could be done at that moment. We went to bed and about half an hour later, when I was again almost sleeping, I hear someone yelling “HEY! HEY! HEY!”, someone running in the corridor and some more yelling. It turned out that the thief had hidden in the toilet next to my room the whole time and then some Spanish girls found him, he panicked and ran away, hitting one of the girls as well. The next day we had a daytrip to Hel and Gdansk and in the bus it turned out that the thief had left his phone in the toilet – a big help. Some real CSI/Sherlock shit went down in the bus, with the organizers and some volunteers trying to find anything from a locked phone. And they did – they still saw the notifications on the screen. At one point the whole bus laughed because they guy’s mom had written to him to take off his dirty shoes and wash his smelly feet. Anyway, somehow through detective work, they found out the name – it was one of the guys working in the hotel staff. 

When we got back, we had to see the guy and testify if it was him who we saw (some other people saw his face as well). Tbh, I only saw him from the back, but even then I was 99% sure. Still, in the end they didn’t have enough evidence, cause the guy made up some shitty excuses etc. Ok, we thought it was done, but no – for some reason the guy showed up that night with his friend and in the end there was a kind of a fight between them and some Italian and Greek guys. What even. Later it also became known that some Turkish people had their money and documents stolen and one guy tried to steal my moneybag when I was waiting for my train in Tczew as well. Fun storytime. 

Actually, besides all that, it was fun and a cool experience as well, but it proved that there are sooo many different… too different people in the world. It was great to visit all these places that I would not go ever when it wasn’t that kind of a project. We also visited the local primary school and gave a brief English lesson, from which I kinda got a shock, ’cause the children who had studied the language for 5 years could only basically say “my name is..”  But yes, I also made many pictures, but they will be in the next post. 

tsiom | quality weekend

 

Ei saa me läbi Leeduta. Kes mu blogi loevad võivad juba olla väsinud pidevast Leedu või leedulaste mainimisest, aga mul on öelda veel küll ja küll. Seekord oli tegu siis sellega, et Matas ja Gytis otsustasid, et nüüd on nende aeg siia tulla: mõeldud – tehtud. Konkreetse plaani välja mõtlemine võttis natukene pingutust, aga lõpuks kujunes sellest välja ideaalne nädalavahetus. Neljapäeva õhtul suutsin end kuidagi Haapsallu saada, et reede hommikul olla 7.20 Tallinna bussijaamas neil kahel vastas. Kutid peale korjatud, suund uuesti Haapsalu poole tagasi, esialgse plaaniga kerge hommikusöök ja uinakud teha ja siis linna näidata, aga lõpuks suutis meist ainult üks und saada. Üks hetk otsustasime linna liikuda, käisime linnuses, jalutasime mööda promenaadi ja nägime vastavatud jäätee ka ära, käisime raudteejaamas ja lõunat sõime Talumehes, millega kutid väga rahule jäid. Käes oligi aeg uuesti suund Tallinna poole seada, kus oli plaan veeta ülejäänud nädalavahetus. Seal ootas meid juba Reili ettevalmistatud Eesti õhtusöök jällegi väga hea söögiga. Lõpuks kogunes meid eco lifereid kokku päris palju. Muidugi tuli näidata ka Tallinna ööelu, mistõttu jõudsimegi omadega magama alles 5 ajal. Laupäeva veetsime Tallinnas jalutades: Kadriorg, Kumu, mere ääres, vanalinn ning vaateplatvormid jne – klassika. Söögi tegime Kompressoris, mida mina ja mõnigi veel külastas esimest korda ja see oli ülim. Õhtul käisime Telliskivis ning nii mõneski vanalinna baaris, enne kui jälle umbes 5 ajal tagasi jõudsime. Kell 10 pühapäeva hommikul oli jälle see aeg, kus pidi kurvalt tsau-tsau ütlema ja et ‘näeme järgmine nädalavahetus’.. oleks see vaid nii. Uskumatu ikka, kui vingete inimestega on võimalik tuttavaks saada täiesti juhuslikult.

R x

English: No, we cannot do without Lithuania. Those who read my blog could already be tired of the constant mention of Lithuania or Lithuanians, but I have more than enough to say. So this time, Matas and Gytis decided that it was their time to come to Estonia – done and dusted. Coming up with a concrete plan took a bit time, but we managed. At the end, it turned out to be an ideal weekend. On Thursday evening I managed to get myself to Haapsalu only to go to Tallinn on Friday morning, to pick the guys up at 7.20. After that we drove back to Haapsalu, to get some breakfast and maybe nap, but only one of us managed to do so. At some point we decided to go to the town, so we walked around, saw the castle, the promenade, the ice road, the railway station and ate lunch at Talumehe pub, which the guys really liked. So then it was again the time to take the turn and go to Tallinn, to have a good Estonian dinner prepared by Reili. In the end, there were quite many of us eco lifers. Of course we had to show them the Tallinn nightlife, so we got back at 5am. The next day was spent walking around Tallinn, showing them Kadriorg, Kumu, the sea, of course the Old Town and the platforms and stuff. We ate at Kompressor and oh damn, the pancakes were really delicious. In the evening we went to Telliskivi for a while and then again, the Old Town bars, getting back in again around 5am. At 10 am Sunday morning it was time to send the guys away, say bye bye and ‘see you next weekend’ – if it only was like that. It’s unbelievable how it is possible to find these kinds of amazing people in the most random way. 

2016 | in words

Jälle on üks aasta ulme kiiresti mööda läinud…aasta, mis jääb kindlasti meelde. Naljakas, kuidas internetis igalt poolt kajab vastu kui halb aasta 2016 oli ja mis iganes ja mina mõtlen just, et pigem oli 2016 ikka hea aasta. Nii raske oleks kirjutada kõigest, mis see aasta toimus, seega toon välja mõned erilised näited:

  • Reisimine: sel aastal jõudsin kaks korda Berliini, mitu korda Riiga, Rumeeniasse (Bukarest, Poiana Negrii & Vatra Dornei) ja paar korda ka Vilniusesse. 2017. aastat alustan projektiga Türgis jaanuari lõpus.
  • Tartu Ülikoolist bakalaureusekraadi saamine ja magistrisse astumine. Esimene poolaasta kulges eksamiks õppimise ‘tähe’ all, raske see oli, aga tehtud sai! Sügisel läks nii, et astusin magistrisse ka.. eks näeb mis sellega saab.
  • Kolimine. Kolisime Madliga oma väikesest ühetoalisest kökatskorterist kesklinna suuremasse ja ilusamasse.
  • Weekend Festival. Käisime esimest korda Weekendil. Kuigi rahvas oli ulme palju, siis üleüldine mulje oli täiesti kustumatu.
  • Üliõpilaste Suvemängud. Ilmselt selle aasta kõige spontaansem otsus ja täiesti seda väärt – 3 päeva täis vingeid inimesi, head ilma ja lahedaid mälestusi.
  • Error Tantsukool. Hakkasin üle 3a uuesti tegelema sellega mis mulle tõsiselt meeldib: tantsimine. Kohe alguses olid ka head esinemised Arcwoodi avamisel ja ERM-is jne, mis motivatsiooni kindlasti juurde andsid.
  • Üritused. Erinevad sünnipäevad, kokkusaamised klassiga, Halloween Tartus jne.
  • Projekt Rumeenias. See oli midagi mis mingis mõttes muutis minu perspektiivi mõnedele asjadele täielikult, avas silmi ja jättis minusse jälje pikaks-pikaks ajaks.
  • Vilnius. Tänu igasuguste asjade kokkulangevusele avastasin enda jaoks jälle ühe ilusa linna, Vilniuse. Kui varem oli London see linn, mis koguaeg tagasi kutsus, siis nüüd võib Vilniuse sellesse samasse kategooriasse asetada.

Ja palju palju muud. Võib öelda, et sellel aastal sain palju uusi tutvusi, mitmed mu väärtushinnangud muutusid, vaatan mõnele asjale hoopis teise pilguga ning olen (vähemalt üritan olla) veel avatum ja kindlameelsem, kui varem. Aastal 2017 lähen vastu uudishimuga, sest mõttes on igasuguseid huvitavaid asju. Järgmisesse postitusse panen ilmselt kokku mõned pildid aastast 2016.

Ilusat vana-aasta lõppu! R x

English: Another year has passed by so quickly. A year that I will definitely remember. Funny how on the Internet, all you can see is how bad everyone thinks 2016 was and for me it is quite the opposite – I think 2016 was quite good to me. It would be hard to write everything down, but I will bring out some special things: 

  • Travelling. This year I made it to Berlin twice, to Riga many times, to Romania (Bucharest, Poiana Negrii & Vatra Dornei) and to Vilnius a couple of times. The cycle of travels in 2017 will begin with the project in Turkey at the end of January. 
  • Getting a bachelor’s degree from the University of Tartu and starting a master’s degree. The first half of the year was spent studying hard for the final exam – I made it! Graduated and started my master’s in the same field in September.. we will see how it goes. 
  • Moving. Madli and I moved from the tiny apartment to a bigger one in the center of the city.. much better. 
  • Weekend Festival. We went to Weekend for the first time. Although there was A LOT of people, the overall emotion was amazing. 
  • Student Summer Games. The most spontaneous decision of the year and probably one of the best ones – 3 days full of good weather, great time, awesome memories. 
  • Error Dance School. For the first time in over 3 years, I started doing something I love again – went back to dance practice. The first performances were already really good and gave further motivation. 
  • Miscellaneous. Several birthdays, gatherings with our high school classmates, Halloween party in our Tartu home. 
  • Project in Romania. This was something that in some ways changed my perspective on many things, opened my eyes and left a mark in me for a long-long time. 
  • Vilnius. Thanks to different coincidences and stuff, I discovered Vilnius for myself. I always thought that London was the city I’d always go back to, but I can say that Vilnius goes to that category now as well. 

And many other things. I can say that this year I got many new acquaintances, I value different things now, my point of view in many cases is much different and I (atleast hope to be) am more open and determined than before. I will meet 2017 with curiosity, because I have several interesting things in mind. The next post will be of some pictures from this year. 

Leedu | an amazing weekend

Nagu kunagi mitte väga ammu mainisin, plaanisime projekti omadega trippe siia ja sinna. Sellest plaanimisest saigi üks kindel plaan käia siis kohe Vilniuses ka ära. Leedukatega asjad läbi räägitud ja teeme ära siis. Kuigi tegelikult oli projektist möödas vaid paar nädalat, tundusid need nädalad venivat ja venivat. Kui lõpuks reede, 04. novembri hommikul Hediga Tartust Tallinna jõudsime ja teisi nägime, oli selline tunne, nagu oleks pool perekonda jälle kokku saanud. Lisaks juba seljataga olevale 2.5h bussisõidule ootas meid nüüd ees 9 tundi trippimist Vilniusesse. Arvestades, et Rumeenias oli meil maagiline buss, millega sai veel pikemaidki reise tehtud, oli see 9 tundi lebo, eriti kui saad filme vahtida, kvaliteetaega veeta jnejne. Enne kohale jõudmist oli kõhus veidi õõnes tunne, et mis nüüd saama hakkab, aga sai hoopis see, et meid ootasid ees 7 leedukat ja neil oli plaan üsna ilusti juba paigas. Külakostiks viisime 3 Vana Tallinnat ja 2 viina, aga tuli välja, et nende varud olid veel suuremad.. Seega, esimesel õhtul olimegi enamasti tubased, nautisime nende tehtud toitu ja head seltskonda.

Järgmisel päeval olid enamus natukene surnud ja hommik venis pikale. Lõpuks saime end liikuma ning meid viidi lähedalasuvasse Trakai linna, kus oli selline vinge kindlus ja söötsime parte jne. Muidugi ei puudunud traditsioonilised Leedu road (loe: kartul ja hapukooresupp). Õhtul jalutasime päris pikalt Vilniuse vanalinnas ja igasugustes vingetes kohtades veel ja külastasime ka mitut erinevat baari. Vaade 3 risti mäelt on lihtsalt imeline. Ööbimiskohta jõudsime umbes 5 ajal hommikul ja ega und rohkem, kui paar tundi ei saanud.

Pühapäev oli vaikne, aga rohkemat polekski vaja olnud. Sai end välja puhata ja nautida lihtsalt olemist. Esmaspäeva hommikul oli jälle see hetk, kus oli vaja astuda bussile, et siis 9 tundi ja hiljem 2.5 tundi jälle loksuda ja siis lõpuks koju jõuda. Veider.

Tegelikult oleks lihtsalt niiiii palju rääkida, aga ei taha, et postitus väga pikaks ka veniks. PS: et pilte suuremalt näha, kliki neil peal!

R x

English: Like I mentioned a couple of posts before, we had a plan together with other people from our project to do some trips here and there. Well, this plan came together quite quickly and so there we were, planning a trip to Vilnius. Got the confirmation from the Lithuanians and whoop! When me and Hedi arrived from Tartu to Tallinn on the morning of the 4th and saw the other girls, it really felt like half of our family was reunited again. So there we were, on our 9-hour bus trip to Vilnius, which to us was not that big of a deal, because we were already used to these long bus trips (khmm… the Romanian magic bus). Before arriving, I had this weird, hollow feeling in my stomach, but it went away, because there were 7 Lithuanians waiting for us and some of them had prepared food and there was LOTS of alcohol and oh boi, it was amazing. Family reunion. 

The next morning, most of us were kind of dead and the morning dragged on and on. We finally got a move on and went to the Trakai city, where we could see this cool castle and just walk around, feed the ducks etc. This day also included traditional Lithuanian dishes as well (read: potatoes and sour cream soup haha). In the evening, we walked around the Vilnius Old Town, saw some beautiful sights and amazing districts and also went to some bars. The view from the 3 Crosses Mountain is breathtaking. We got back at like 5 am and only got a few hours of sleep. 

Sunday was quiet and it was more than enough. The rest was needed and we got to just… be. Monday morning was again that sucky moment when I had to get on the bus to ride back to Estonia.. To the usual routine. Weird. Honestly, there is so much to say about this weekend, but I am struggling to find right words and phrases. Well,  let it be then. PS: Click on the pictures to enlarge them.

’twas the halloween night

Otsustasime Madliga juba päris ammu korrata siis meie nüüdseks iga-aastast Halloweeni pidu. Seekord oli siis esimene kord siin Riia tn korteris. Laupäeval siis alustasimegi juba varakult ettevalmistusi ja rahvast vaikselt tilkus juba lõuna ajal. Aeg läks niiiiniii kiiresti, et üks hetk oligi enamus rahvast kohal ja pooled asjad tegemata. Sai needki ära handlitud kuidagi ja samas toimus ka korralik grimmimine: järjest tulid inimesed, kes tahtsid, et neile midagi näkku joonistataks. Vannituba nägi normaalne CSI: Riia hood välja vahepeal, sest käigus oli kunstveri, mis siis igale poole pritsis. Lõpuks olid kõik ilusaks (või jubedaks) tehtud ja tegime viktoriini jne. Külaliste hulgas olid näiteks: gängster kloun, terrorist, lammas, ämbliktüdruk, kass, Jokker igasugused jubedad verised aukus silmadega kutid, Snapchati liblikafilter jne. Ise joonistasin endale jäätise mööda nägu alla sulama. Ega õhtu ilma jamadeta ei möödunud, aga üks hetk liikusime Shootersi poole, mõttega täiega pidu panna.. No sellest sai see, et järjekord oli selline, et otsustasime Rüütlisse edasi liikuda, kust jõudsime otsaga Atlantisesse. Seal oli täiesti mõttetu pidu ikka. Uuesti Shootersi poole, kuhu muidugi jälle sisse ei saanud ja liikusimegi koju. Mahutasime Mannuga lisaks endale ka seitse kutti korterisse magama. Hommik helge ja nagu traditsiooniks, tegime brunchi ja seekord Tavernas. Ja nii see oligi. Loodan, et järgmine aasta ilmaga ikka veab ja arvestame ajaliselt ka veidi paremini.

R x

English: Together with Madli we decided to once again celebrate Halloween by inviting our friends over for a party. Saturday was very hectic, there was much to do and people started to arrive already in the noon. People also wanted us to do their make-up, so we were running around doing everything etc. Our bathroom also looked similar to a crime scene due to some people playing around with fake blood. We had some yummy food prepared, a quiz and some games. Amongst guests were a gangster clown, spidergirl, a terrorist, a cat, a sheep, the Joker and different bloody guys. I myself drew some ice cream to melt down my face. At one point we thought we’d move to the city to see if there was a good party anywhere. Well, there wasn’t, because the good place was full and it was raining etc. So we walked around, went to one club and left quite quickly. We came back to our place, where 7 guys also stayed over for the night. In the morning we had our annual post-Halloween brunch in a pizza pkace called Taverna. And that was it – until next year!