birthday | 24

 

This slideshow requires JavaScript.

Reisilt tagasi jõudes oligi käes juba sünnipäev. Ma ikka ei saa nendest teemapidudest kuidagi lahti ja sel aastal oli teemaks troopika. Algul veidi küll kahtlesin kuidas see välja täpselt tuleb, aga tuli väga hästi. Ettevalmistusi sai tehtud juba reedel, aga põhitegevus käis laupäeval. Pool päeva meisterdasin fotoseina jaoks paberist lilli ja lehti ja muud, samal ajal kui ema vaaritas jälle sellise koguse toitu valmis mis oleks ilmselt terve Herjava küla ära söötnud. Lõpuks hakkasid külalised ka saabuma ja igasuguseid toredaid kostüüme võis ikka näha (Greete tuli reaalselt ananassina kohale). Kuna minu sõpruskond on üsnagu laialivalguv ja mul on palju sõpru, kes üksteisega läbi ei käi, oli nagu ikka alguses selline tunne, et pead ise igal pool sotsialiseerumas käima, et inimesi rääkima saada. Õnneks oli oma osa teha ka minu valmissegatud boolil, mis üks hetk inimestel vist suud avas. Tegin viktoriini, üks hetk läks lahti korralik beerpongi turniir, vesipiibu tsill jne. Tore oli ka paljusid inimesi üle pika aja näha – ja veel toredam on kuulda, kui inimesed rahule jäävad. Ise korraldamine on ikka stressirikas, aga pole hullu. Viimased peohundid liikusid linna umbes 3 ajal öösel. Mul on ikka hea meel, et mul nii palju nii toredaid ja häid sōpru on ja et sõprussidemed püsivad tugevad ka siis, kui tükk aega inimesega ei suhtle.

R x

English: I got back from my trip and it was already time for my birthday. I just can’t get over those theme parties and this year the topic was tropical party. At first I was bit doubtful how its gonna turn out, but it did well. Some preparations were already done on Friday, but the main stuff happened on Saturday. I DIY-d some paper flowers and leaves for the photo wall and at the same time my mom cooked so much food that it would’ve probably been enough for the whole Herjava village. Finally the guests started to arrive and you could see some really nice costumes (Greete came as a pineapple). Since my circle of friends is quite big and there is a lot of people who do not interact aith each other, it was at first hard to get people to socialise and I felt like I have to personally help people talk with each other. I guess the bool drink I made had a part in why people opened up at some point. I had a quiz, and at one point there was a full on beerpong tournament going on, hookah etc. It was nice to see many people who I hadn’t seen in a while and it was even nicer to hear that people liked the party. Organizing is quite stressful, but it’s ok. The last remaining partyanimals went to the city around 3am. I am so happy that I have some many awesome friends and that some friendships last even if you don’t interact with a person in a while.

Advertisements

venice & istanbul

Eelmise postituse lõpus mainisin, et lähen Veneetsiasse ja Istanbuli. Reis ise oli selline “treat yourself” reis iseendale sünnipäeva ja magistri lõpetamise puhul ja kahe sihtkoha ühispakkumine liiga hea, et ära öelda. Ma pole Itaalias varem käinud, mistõttu otsus tuli lihtsalt. Veneetsia on linn, mida on raske kirjeldada sõnadega või piltidega, sest seal peab õige tunde saamiseks ise ära käima. Kogu linn on tegelikult kogumik saari, mis on ühendatud sildadega ja mille vahel voolavad kanalid. Majad on kõrged ja tänavad kitsad, mistõttu on klaustrofoobia mõnel tänaval kerge tekkima. Üleüldiselt vedas mul ilmaga väga, väljaarvatud ühel päeval, kui tulin Milaanost tagasi. Milaanosse minek oli spontaanne otsus, mis oli mõjutatud sellest, et linn polnud kaugel ja oli odav minna ka. Seal mängisin korralikku turisti, kuid õiget maiku suhu ei saanud – see on ikka liiga suur linn, et 24-tunniga midagi seal näha. Veneetsia seevastu on väiksem ja rahulikum, mistõttu sain sealveedetud ajaga peaaegu, et kogu linna läbi käidud. See päev, kui ilm halb oli, oli üleüldiselt ka näkane päev. Õnneks paar viimast päeva olid jälle mõnusad ning veetsin need mööda gelatot süües, jalgsi ekskursioonil käies ning imelistesse Veneetsia maskide poodidesse sisse vahtides. Kuigi seal oli nii mõnus, oli kuidagi hea jälle lennukile istuda ja Istanbuli poole lennata.

Kontrast oli suur – 53 tuhande inimesega linnast 20 miljoni inimesega linna. Istanbulis olen varem käinud, kuid tänu couchsurfingule oli seekordne kogemus kuidagi autentsem. Kahjuks mu host ei saanud igapäevaselt minuga väga palju aega koos veeta, mistõttu veetsingi enamuse oma ajast selles suures linnas ringi jalutades. Tegin klassikalise Hagia Sophia – Blue Mosque – Grand Bazaar – Spice Bazaar – Topkapi loss ringi. Istanbulis on see kaubitsemise kultuur nii suur, et paljudes kohtades ongi tänavad ääristatud müügimeestega. See oli üks asi mis väsitas suhteliselt kiiresti – nad näevad, et oled üksinda ja saavad aru, et oled välismaalane, mistõttu hakatakse sulle kohe igasuguseid võlts Gucci kotte ja Prada jalanõusid pähe määrima. Ja isegi kui tahad rahulikult midagi vaadata mõttega, et midagi ehk osta, siis selleni sa lihtsalt ei jõua. Ühel teisel päeval Taksimi poolses linnaosas jalutades oli tunne hoopis teine, sest see osa linnast on veidi läänelikum. Istanbul on kasside linn ja neid seal tõesti ikka on. Samas on näha, et paljud neist on söödetud ja hea tervise juures, mis siis, et neil pole kodu. Minu jaoks on see ikka kurb, aga selleks, et enda jaoks asi veidi lõbusamaks teha, otsustasin eesmärgiks seada, et iga kass, keda näen, sellele teen pai, sest kes teab millal nad viimati pai said. Isegi kui see tähendas, et pidin päevas 100 korda käsi pesema (mis polnud seal raske, sest kraanid olid iga nurga peal). Tänu oma hostile sain proovida igasuguseid huvitavaid kohalikke roogi ja kõht oli pidevalt täis.

Nende reisipostitustega on alati see, et tahaks iga asja detailselt lahti seletada, aga siis läheks need postitused liiga pikaks. Tagasi Eestisse lendasin 7. juunil, et siis juba paari päeva pärast oma sünnipäev vastu võtta. Sünnipäevast kirjutan pikemalt järgmises postituses.

R x

English: I mentioned in my last post that I am going to Venice and Istanbul. The trip itself was that “treat yourself” kind of trip that I did for myself for my birthday and as a gift for graduating master’s degree. I hadn’t been to Italy before and the joint trip of two destinations was too good to pass up. Venice is a city that I find hard to describe with words or with pictures – you just have to experience it yourself. The whole city is actually a bundle of islands joined together with bridges and canals flowing between them. The houses are tall and streets narrow, which can often cause claustrophobia. I got lucky with the weather, except for the day when I returned from Milan. Going to Milan was a spontaneous decision – it wasn’t that far and it was cheap to go. I was a complete tourist in Milan, but 24 hours was not enough to actually experience the city. Venice on the other hand is small and I walked through most of the city in those days. On my last days there I just walked a lot, ate gelato and window-shopped those amazing Venetian carneval masks.

Even though Venice was great, it was still nice to get on the plane and fly to Istanbul. The contrast was huge: from a city with 53 thousand people to one with 20 million people. I have been to Istanbul before, but thanks to couchsurfing the experience this time was more authentic. Although my host couldn’t spend much time with me during the daytime, it was still a nice stay and I tried some great Turkish dishes as well. I walked the classic Hagia Sophia – Blue Mosque – Grand Bazaar – Spice Bazaar – Topkapi Palace circle. The trading culture is huge in Istanbul, which is why there are a lot of streets that have traders who want to sell you a lot of fake brand stuff. Even if you would want to buy something, you can’t just take a look at things and decide peacefully, because they will want to sell you tons of other stuff as well. Especially if they see that you are alone and that you are a foreigner. It was exhausting. One day I walked over the Galata bridge to Taksim area and it was like a different city – it had the western vibe. Istanbul also has a lot of cats, most of whom are homeless. For me this is very sad and I had made it my mission to pet each cat that came into my way, because who knows when they were last petted. A lot of the cats were well fed and on first sight didn’t look homeless at all – its because the locals take care of them anyway. My mission was successful, even when it meant washing my hands 100 times a day (which wasn’t hard as there was a street sink on every corner).

I always want to write every detail out in my travel posts, but I know it would be way too long for anyone to read. I flew back to Estonia on the 7th of June in order to celebrate my birthday couple of days later. As of my birthday – the post about it comes a bit later.

 

update: i’m still here

No veidi piinlik vist on, et viimase postituse ja selle vahele on jäänud 2 ja pool kuud. Ei ütleks, et vahepeal aega poleks olnud või et aega liigagi palju oleks olnud – lihtsalt vist ei olnud motivatsiooni midagi kirja panna. Pean vist oma usaldusväärse märkmiku välja võtma, et üldse mäletada mis kõik vahepeal juhtunud on.

Tulin Prantsusmaalt tagasi ja läksingi kooli lainele. Esimene nädal-paar oli täitsa tore koolis ja siis tuli jälle see: “tahan kuskile ära lennata” mõte pähe. Catch up-isin päris mitmete toredate inimestega ja sain lõpuks tantsutrenni tagasi. Kui poleks kooli ja magistriasju, oleks motivatsioon ikka päris kõrge, mistõttu olen neid puudutud trenne kompenseerinud erinevate workshopidega hip hopist kaasaegseni. Tööd on ka olnud palju, olen tagasi õpetamise ja tõlkimise lainel… hetkeks. Keegi kuskil vist sai aru, et ma olen juba liiga palju Eesti pinnal viibinud ja mulle kukkus sülle võimalus tasuta Berliini minna, mille plaanisin aprilli lõppu. Märtsi lõppu jäi veel Madli sünnipäev, mis oli tore-hea-ilus-armas ja TartuMUN, ehk siis ÜRO peakohtumise simulatsioon, mis oli ka täitsa tore-vb-veidi-pettusin-kogemus. Aprilli saabudes saabus Tartusse ka Romana, kes mu üks Vilniuse Erasmuse-sõber on ning näitasin talle ilusat vihmast Tartut. Aprilliga saabus ka reaalsus, et magistri lõpp on väga käes ja esimene märk sellest oli eelkaitsmine, mis oli no natukene või ehk väga stressirikas kokkuvõttes. Kõik okei, elu läheb edasi ja asi tuleb ära teha – motivaatoriks oligi see Berliini reis, kuhu aprilli lõpus koos emaga suundusime. Kolme päeva jooksul kõndisime maha oi kui palju kilomeetreid ja nägime minu jaoks enamasti juba tuttavaid asju, aga mu ema jaoks täiesti uusi asju. Berliinist tagasi jõudes jõudis kohale ka reaalsus, et magistritöö kaitsmiseni on jäänud vaid kolm nädalat, mistõttu tundus hea mõte minna nädalavahetusel hoopis Saaremaale puhkama, kus Madli oma praktikat sooritas. Mõnus ilm, spa ja hea toit ning tagasi Tartusse, et nüüd viimased paar nädalat täiega pingutada ja see ülikool ära lõpetada… aga ma ju ei saa ilma selleta, et mul mingi “motivaator” silme ees oleks, ehk siis mai lõpus ootavad mind Veneetsia ja Istanbul ja oi.. ka mina ootan seda.

R x

English: Ok.. it is a bit embarrassing that it has been about 2 and a half months since my last post. I wouldn’t say that I haven’t had the time to write, it has just been the question of motivation, rather than just finding time. I think I will have to pick up my trusty-old notebook to remember everything that has been happening.

I came back from France and started school again. The first week or two were fun, but then I already felt this “I need to get away” feeling. I caught up with a couple of fun people and finally went back dancing. I really do feel the motivation this spring, but since I have had a lot of things to do related to school-work etc, I’ve been missing some trainings. To compensate, I’ve been doing some workshops from hip hop to contemporary. I am also back tutoring and translating, which adds to the work-school-social life pile. I think someone somewhere understood that I have already been spending too much time in Estonia, which is why the opportunity to go to Berlin for free basically fell into my lap. This trip was planned for the end of April. The end of March also brought Madli’s birthday as well as TartuMUN, the United Nations simulation, which was okay-ish. With April, one of my Erasmus buddies from Vilnius, Romana, came to Tartu and I showed her the awesome and very rainy Tartu. April also brought the reality that the end of my master’s studies is close and my pre-defense which was on the 6th was quite stressful. All is good and life goes on and my main motivator for April, the Berlin trip, came at the end of the month. I brought my mom, because she hadn’t been there before. We walked A LOT and saw all kinds of interesting things from which most was already familiar to me, but my mom hadn’t seen anything before. It was a great trip. Coming back from Berlin, what also came back was the reality that my thesis defense is in three weeks.. which is why it seemed like a great idea to go to Saaremaa for the weekend. Madli did her practice there and it was a great quick spa-food-good weather-getaway. Then back to Tartu to finish my master’s degree.. of course I need a good “motivator” for everything, which I why I have a joint trip to Venice and Istanbul waiting at the end of May.

 

france | & random

Käisin Prantsusmaal. Täitsa esimest korda. Projektis. Jah, kuigi enamus nädalast veetsin Cognaci linnas, nägin viimasel päeval lõpuks ka Pariisi veidi rohkem.. ja nägin Eiffeli torni ära! Muidu poleks ju keegi uskunudki, et Prantsusmaale jõudsin…eks.

 

Projekt iseenesest oli selline… meh. Vähemalt eestlastega oli meil lõbus. Kunagi-millalgi-loodetavasti varsti jõuan kokku panna ka video, mille seal kokku filmisin. Seni tuleb pilte vaadata. Kuid Pariis… seal jõudsime minnes olla tunnikene ja enne tagasilendu veel mõned ja terve aja sadas vihma ja me vedasime oma kohvreid mööda linna kaasas, aga see oli ikka imeline. Kindlasti pean sinna uuesti minema ajal, kus üleujutused möödas, kõik on roheline ja soe.

Nüüd olen tagasi Tartus ja kooli lainel. Magistri lõpp on juba peaaegu käega katsutav, aga siiski ikka nii kaugel. 16.veebruaril sain võimaluse Leedu vabariigi aastapäeva puhul Vikerraadios oma kogemusest ka rääkimas käia ja üleüldiselt on ikkagi tore uuesti mingisse “rutiini” end sisse seada.

R x

English:

I went to France. For the first time ever. To a project.  Although, yes, most of the week was spent in Cognac, I still got the chance to see Paris a bit more on the last day as well… and I saw the Eiffel Tower! Otherwise no one would’ve believed that I went to France.. right?

The project itself was meh. Atleast we had tons of fun with the Estonians. At some point hopefully in the near future I’ll have the time to put together the video I made there as well. So far – enjoy the pictures. But Paris … though in total we had just a few hours to spend there and the whole time it was raining and we were dragging our suitcases along with us, it was still wonderful. I really want to go back there when its warm and sunny and everything is green. 

Now I’m back in Tartu and back in school. The end of my master’s studies is already so-so close, but still quite far. On the 16th of February, on the Day of Restoration of Lithuania’s Independence, I got a chance to go talk a bit about my experience in one of our national radio stations Vikerraadio. And overall, it is just good to settle into some kind of a “routine” again. 

 

5 days, 4 cities | england

Uus aasta on uue hooga alanud. Jaanuaris olen peaaegu iga nädal sõitnud Eesti ja Vilniuse vahelt ja tuleb veel sõitmist. See-eest aga sai juba ammu plaanitud uuesti Inglismaale sõpradele Tiinale ja Erikule külla tulemine. Seega lendasingi 19ndal Leedsi, kus Tiina mul juba vastas oli. Kogu see 5 päeva mis seal veetsin oli nii-nii tore. Nägin ikka päris paljut – eriti kui 5 päeva jooksul nelja erinevat linna külastasime.

  • Skipton – Tiina ja Eriku elukoht. Üpris pisike linnake, võrreldav ehk Haapsaluga – linna suur vaatamisväärsus on Skiptoni loss, mida ka külastasime. Pisike vanalinn ja palju Yorkshire-i aktsenti.
  • Manchester – Terve päev mille seal veetsime, oli vihmane. Ehk seetõttu ei näinudki linna ilu väga palju ja veetsime rohkem siseruumides kui väljas. Sõime Pizza Hut-is end lõhki, käisime John Rylandsi raamatukogus, mis oli tõesti nagu otse Harry Potterist, jalutasime Hiinalinnas ringi ja vaatasime Manchesteri kuulsa Canal Streeti, ehk gei tänava üle. Nii käisingi esimest korda elus geibaaris.. pühapäeval.. kella 18 ajal. Ja baaris oli ikka päris korralikult rahvast.
  • Bradford – jälle need samad Victoria-aegsed kiviehitised ja üleüldse see arhitektuur mis mulle väga meeldib. Läksime Teaduse- ja Meediamuuseumisse, kus veetsime mitmed head tunnid – see oli lihtsalt nii huvitav. Hiljem jalutasime ringi, käisime söömas ja läksimegi juba tagasi.
  • Leeds – Leeds oli esimene ja viimane linn, kus viibisin. Sinna jõudes väga kaua seal ei olnud, aga enne tagasilendu veetsin seal ikka mõnusalt aega. Ilm oli ka ilus ja hea oli ringi jalutada… aga kuna see linna ülesehitus ja arhitektuur on tõesti väga sarnane nende teiste linnadega, kus olin, siis midagi nii erilist silma ei hakanudki.

Sõites mööda erinevaid linnu nägi palju ka seda maaelu ja see tundub ikka nii rahulik. Kahju ainult, et ma ka peale viite korda Inglismaal käimist ei õpi ja läksin reisile ilma vihmavarjuta.. jah, Inglismaale ilma vihmavarjuta. Uskuge, ma kahetsesin seda päris mitmeid kordi, sest ilmaga eriti üldse ei vedanud.

Kokkuvõttes oli nii tore Tiinat ja Erikut üle pika aja näha ja kokku sai veedetud viis vinget päeva ja mulle nii meeldib, et me käisime nii paljudes erinevates kohtades ka.

Järgmine peatus: Prantsusmaa

R x

 

English: New year has begun. So far in January I’ve spent most of my time driving back and forth between Estonia and Vilnius and it seems like there’s no end of it. Still, there was one thing to look forward: my trip to England to visit my friends Tiina and Erik. So that’s the story of how I flew to Leeds on the 19th with Tiina already waiting for me. Those 5 days spent there were awesome and we visited 4 cities in 5 days, so I saw quite a lot. To keep it short, I’ll just give a quick overview.

  • Skipton – The place where Tiina and Erik live. Small town that I could maybe compare to Haapsalu: the big tourist attraction being the Skipton castle, small old town and lots of Yorkshire accent.
  • Manchester – It was a rainy day, which is probably the reason it was hard to enjoy the beauty of the city and most of the day was spent indoors. We went to Pizza Hut to eat lunch, visited the John Ryland’s Library, which gave off major Hogwarts vibes, walked around China Town and then went to the famous Canal Street. It is a gay street full of bars and clubs etc. So that’s how I visited a gay bar for the first time in my life… on a Sunday… around 6pm. Believe me, there was suprisingly many people. 
  • Bradford – Again those same Victorian stone buildings and the architecture that I enjoy quite a lot. We went to the Science and Media Museum and spent most of our time there – it was just so interesting. Later we walked around some more, got something to eat and it was already time to head back. 
  • Leeds – Leeds was the first and the last city I visited. When I arrived, we didn’t have much time to look around, but when I got ready to leave, I spent quite a good amount of time there. The weather was nice, so it was good to walk around, but since the architecture is quite similar in most cities, I really didn’t notice anything that special. 

While driving between different cities it was also possible to get a glimpse of the countryside and it seems so peaceful. Its too bad that even after 5 times visiting England, I never learn to take my umbrella. Yes, I went to England without an umbrella and believe me, I regretted it more than once. 

In the end it was nice to see Tiina and Erik over a long time and I really like that we spent so much time visiting different places. 

Next stop: France

R x

 

2017 – in words

Vau.. mul on tegelikult isegi raske seda aastat sõnadesse panna. See kujunes palju paremaks kui oleksin osanud oodata. Üldiselt.

  • Reisimine – võin vist julgelt öelda, et kokkuvõttes olen ’17 aastal veetnud rohkem aega välismaal, kui kodus. 2x Türgi, Poola, Inglismaa, Leedu, Island ja mul on tunne, et ma unustan praegu midagi.. Nende reiside/projektide jooksul tutvusin jällegi igasuguste erinevate inimestega, kellega klikkis kohe. Leedu keele suvekool Kaunases oli ainulaadne kogemus, ainulaadsete inimestega. Minu Erasmus on olnud pigem tagasihoidlik, aga mu jaoks ongi muud aspektid selle perioodi juures tähtsamad.
  • Sõbrad – kunagi olin kindlalt see inimene, kes tundis, et peab iga päev, igal ajal sõpradega kontaktis olema. Muidu jumala eest sõprus kaob ära ju! Ei kao. Kodust eemal viibimine pikema perioodi vältel on mulle näidanud, et sõprused kasvavad isegi tugevamaks ja saan paremini aru, kes on minu jaoks tähtsaimad inimesed mu elus. Siin ja seal.
  • Perekond – ilmselt tuleb see samuti vanusega, aga olen oma perega saanud palju lähedasemaks. Võib-olla jälle asi selles, et pole nagu koju õieti jõudnudki selle aasta jooksul.
  • Magistritöö – kindlasti on suure tähtsusega sel aastal olnud magistritöö kirjutamine ja see jätkub nüüd kuni kevadeni. Ilmselt on enamus masendavamaid perioode selle pilve all olnud, aga pole hullu. Kogemus, millest õppida.
  • Mina ise – sel aastal otsustasin keskenduda rohkem iseendale ja panna enda heaolule rohkem rõhku. Ja see oli vapustav.

Sel aastal juhtus palju head ja mõni halb asi ka, aga nii need aastad lähevadki. Detailidesse olen laskunud korduvalt varasemate postituste jooksul. Loodetavasti tuleb 2018 sama põnev ja täis erinevaid seikluseid! Head uut aastat!

English: Wow.. It’s kind of hard for me to put this year into words. It turned out to be better than expected. Overall. 

  • Travelling – I think I can safely say that in ’17, I spent more time away from home than at home. 2 times Turkey, Poland, England, Lithuania, Iceland and I feel like I am forgetting something. During these travels/projects I once again met different people, who I clicked with instantly. Lithuanian language summer school in Kaunas was an experience on its own, with very special people. My Erasmus has been rather quiet, but I value different things about it anyway. 
  • Friends – I used to be a person who thought you’d have to be in contact with your friends every day every time, or else they will just disappear. No, that’s not the case. Spending more time away from home has shown me that friendships may grow even stronger and I see more clearly who are the important people for me. Here and there. 
  • Family – it probably also comes with the age, but this year I felt like I got closer to my family. Maybe it is again the fact that I haven’t really spent that much time at home. 
  • Master’s Thesis – writing my MA thesis has had a big importance the whole year and it will continue until spring. I guess the darkest times have been spent under that “cloud”, but its again an experience to learn from. 
  • Myself – this year I decided to focus more on myself and put more effort into my own well-being. And it’s great. 

This year was filled with many amazing things and some not-so-great as well. But that’s how it goes. I have written most of it out in more detail in earlier posts. Hopefully 2018 will be as awesome and full of great adventures. Happy New Year!