one, 2 and 3

Iga aasta tundub see sünnipäev aina kiiremini kätte tulevat. See aasta oli korraldusliku poole pealt tükk tegu, et lõpuks kuupäevgi paika saada, seega kui 10.juuni õhtupoolikul külalised saabuma hakkasid, oli kuidagi kergendatud tunne. Mulle ikka meeldib neid teemapidusid teha ja sel aastal oli teemaks sportlased. Kostüümide osas oli jälle ikka väga naljakaid leide, mis on väga vinge. Terve päeva veetsime ettevalmistusi tehes, tegin fotoseina, söögid-värgid, et õhtu vinge tuleks. Vaikselt hakkas rahvast tiksuma ning lõpuks kui enamus kohal juba olid ning kõhud esialgu täis söödud, siis otsustasin viktoriini teha. Küsimused olid minuga seoses, spordiküsimused ja niisama mõned vaheldumisi – omaarust tegin üpris lihtsa seekord, aga tundus, et pani siiski pead murdma. Sportlastele kombekohaselt tuli ka mõni võistlus korraldada, ehk siis tehtud sai teatejooks, mis läks päris lõbusalt. Üldiselt oli selline mõnus olemine, sai palju juttu aetud inimestega, kellega ammu pole näinud ning lihtsalt nauditud olemist. Mingi hetk hakkas rahvas laiali valguma ning otsustasime linna edasi liikuda. Aed ja Aptek olid niivõrd kuivõrd rahvast täis, aga pidu polnud nii hea kui oleks võinud olla ning seepärast olimegi suht kiiresti juba kodus tagasi. Eri asjade kokkusattumisel juhtus see, et kell 3 kükitasime kolmekesi meie välisukse taga ning sõime otse kausist riisisalatit… sest me ei saanud tuppa sisse.

Järgmisel päeval tegime naistega Müüriääres brunchi ning kuna enamus liikusid Tallinna, otsustasin spontaanselt kaasa minna.. Samas tegelikult teadsin oma peas, et vaja oleks veel mõned esseed kirjutada, enne kui semestrile kriipsu peale tõmmata saab, aga ei tahtnud sünnipäevajärgset päeva nina arvutis ära raisata kah. Kokkuvõttes jäin sünnipäevaga väga rahule, kuigi väga mitmed mulle tähtsad inimesed kahjuks olid puudu. Uuel aastal uue hooga 🙂

 

R x

English: Every year it seems that the birthday is arriving quicker and quicker. This year it was kind of a struggle on the organizational part, because the date was still open until just before the party and so on. That is why I kind of felt relieved on the evening of the 10th of June when the guests finally started arriving. I like doing theme parties and this year was no exception: the theme was SPORT. There were some great finds amongst the costumes again, which was really fun. We spent the whole day doing preparations, making the photo wall, the food etc for the evening. Finally people started arriving and then, when most had arrived and had had their first bite of the food as well, I decided to have the quiz. The questions were about me: some were about sports and some just general knowledge tests – I thought I made it quite easy, but apparently not. As it was suitable for sportsmen, there had to be some competitions, so I had a relay, so people got to run around a bit and drink even more. Overall it was just this nice time, got to chat with some people who I have not seen in a long time and just enjoy the time with my friends. At some point people started leaving and we decided also to go to town. Aed and Aptek were full with people, but the party was not as good as it could have been, so we soon came back home and thanks to some unfortunate things, we ended up squatting in front of my front door, eating rice salad at 3 am… because we could not get inside the house. 

The next day we had a brunch with the girls in Müüriääre cafe and since most people went to Tallinn, I spontaneously decided to go as well.. Although in my head I knew that I still need to write a couple of essays, before I could say bye to this semester, but I did not want to waste the post-birthday day sitting in front of my computer the whole day. As a conclusion, I really liked my birthday, although some people important to me could sadly not come.. New year, new opportunities 🙂

may | a very brief summary

Semestri lõpp pressib peale ja kogu mai kuu on üleüldse üks suur blur olnud, mistõttu pole väga aega ega tahtmist olnud siia midagi kirja ka panna. Mai algust ausalt öeldes väga ei mäletagi, sest peakohal oli magistritöö kavandi esitamise tume pilv ja silme ees vaid see, et üks hetk saab veidike puhkust. See puhkus oligi Reili ja Säraga nädalavahetus Vilniuses, sest nende viimane tripp sinna oli novembris, kui veel külm ja pime oli, seega tegime plaani minna koos uuesti, aga siis, kui soe on. Tõesti –  oli soe. Too nädalavahetus oli ka esimene, kus Eestiski suvesooja oli tunda ja lõuna pool on ju alati soojem. Kogu nädalavahetus oli väga vinge, leedukatest veetis meiega kõige enam aega Gytis ning teisel päeval vaatamata kõigele jõudsime lõpuks ka Kaunasesse, kus just olid toimumas Hansapäevad ning käisime vaatasime üle kuidas Matas tööd tegi. Terve nädalavahetus oli üks suur hea ilma nautimine: jalutasime Kaunases ringi, käisime Vingise pargis, nagu ikka siis ka Kolme Risti mäel ning nautisime mitu päeva head toitu lageda taeva all. Viimasel päeval naistega asju kokku võttes ja niisama juttu ajades oli selline tunne, et pole ammu nii südamest naerda suutnud.  Kvaliteetaeg. Küll on tore, et polegi palju aega jäänud enne kui saangi juba jälle tagasi. Tegime ka Erroriga kolmanda videofilmimise ära, mis oli ka väga fun. Ja siis ma suutsin endale kuskilt silmapõletiku üles korjata, niiet mõned päevad nägin nagu korralik Terminaator välja, see oli ka põnev.

Ja esimene aasta magistriõppest ongi läbi – sürr. Samas, kuna hetkel on plaan kõigele vaatamata järgmisel kevadel siiski ära lõpetada, on pingutada vaja rohkem ja veelgi. Absoluutselt ajataju enam ei ole ning seetõttu ei saagi väga aru, et juba ongi suvi käes.. selle suve või noh.. nii palju kui ma sellest siin olen, veedan Haapsalus ning juba kohe varsti ongi käes jälle minu sünnipäev, millest kirjutan kindlasti ühe pikema postituse 🙂

R x

English: The end of an another semester is pushing on and the whole month of May has kinda been a huge blur, which is why I haven’t really had the time or urge to write anything here. Honestly, I can’t even remember anything from the beginning of the month besides the fact that I spent it under the dark cloud of my master’s thesis proposal. Basically I made it through that only due to the fact that I had this vision of the vacation in my head and that vacation came in the form of a quick weekend trip to Lithuania together with Reili and Sära. Since they were last there in November when it was still dark and cold, it was about time to go and enjoy some good weather as well. And the weather was good – it was actually the same weekend when Estonia also had the chance to enjoy some sun. The whole weekend was great, as usual – Gytis was the one of from the Lithuanians who spent the most time with us and it was awesome. On the second day, against all odds, we made it to Kaunas as well, where we visited the Hanseatic Days and saw Matas working hard. The whole weekend was one big enjoyment of good weather: we walked around Kaunas, visited the Vingis Park and the Three Cross Hill again and had some nice outdoor meals throughout the weekend. On the last day, talking with the girls and discussing the weekend, I felt like I hadn’t had such a great laugh in a while. Quality time. Atleast I don’t have to wait that long before I can go back. We also had a third video shoot with Error, which was also fun. Besides that I somehow managed to get an eye inflammation, which is the reason why for some days I looked like legit Terminator… that was also interesting. 

And my first year of master’s studies is already over – surreal. Then again, since I still have the plan to graduate next spring, I have to work hard and harder. I don’t sense time at all anymore, which is why I don’t really acknowledge that summer is here already and due to some things, I am spending the summer, or well the time in Estonia, in Haapsalu. Also, it is once again my birthday soon and of that I’ll definitely do a longer post. 🙂

what happens in poland

Istun seda postitust kirjutades Varssavi Chopini lennujaamas, oodates oma hommikust lendu Riiga. Postitamise hetkel olen ilmselt juba Riias. Long story short: käisin analüüsiseminaril väikelinn Czerskis, üritus ise oli ühe eelneva projekti järelseminar, kestes vaid 3 päeva. See on kõige vähem tähtsam – nende kolme päeva jooksul juhtus palju rohkemat kui kunagi varem ühegi projekti jooksul kogenud/näinud olen ja seda just mitte heas mõttes. Oleme ju kõik Poola kohta kuulnud igasugu jutte, kuidas kellelgi auto aken sisse löödi, kuidas asju varastati jne – ega enne ei saa aru, kui ise asja sees oled. On reede öö, rahvas üsna peo meeleolus, aga mul seda väga polnud ja otsustasin magama minna. Toakaaslane oli samuti eestlane ning alati lukustasime uksi, kuid too öö oli võti tema käes ja ma ei leidnud teda kuskilt, seega mõtlesin, et mis ikka juhtub jah? Juhtus see, et ma olen tunnike maganud, kui kuulen keegi tuleb tuppa, paneb tule põlema ja hakkab toakaaslase kohvris sobrana – ilmselgelt mõtlen poolunes olles, et ju siis tema ise eks? Mõtlesin seda kuni selle ajani, kui järsku tõmmatakse minu voodi alt välja minu kohver. Küsin eesti keeles: “kuule mis teed?” ja keeran pead, kui näen, et meie toast jookseb välja mingi noorem kutt. Mul oli kohe alarmkellad peas, vaatasin asjad üle, et kõik olemas oleks – olid. Andsin toakaaslasele ka teada, ta tuli omi asju vaatama ja mis selgus – transpordikulude katteks saadud üle sajaeurone sularaha oli rahakotist kadunud. Kohe sai korraldajatele räägitud jms ja tuli välja, et ühes teises toas oli ka see varas käinud, aga seal oli inimene sees, kes ka nägu nägi.. hiljem muidugi selgus, et mõnest toast saadi veel saagiks paar kõlarit jms. Igastahes, läheb siis oma pool h mööda, hakkame magama jääma uuesti, kui koridoris karjutakse “HEY! HEY! HEY!”, keegi jookseb mööda koridori ja siis karjuvad mehehääled. Tuli välja, et see varas oli meie toast joostes jooksnud kõrvalasuvasse tualetti ja end seal terve aja peitnud ja paar Hispaania tüdrukut kogemata sattusid talle ‘peale’, mispeale ta üht tüdrukut lõi ja minema jooksis. Juba selleks hetkeks oli draamat küll ja veel.

Järgmine päev oli väljasõit Hel’i ja Gdanskisse ning bussisõidu ajal läks korralik CSI/Sherlock värk lahti, sest tuli välja, et varas oli oma telefoni wc-st välja joostes sinna jätnud, seega üks abivahend jälle olemas. Korraldajad ja paar vabatahtlikku tegid seal korraliku detektiivitööd ja said isegi lukustatud telefoni abil teada nime – üks hotellis töötavatest teenindajatest. Vahepeal sai muidugi terve buss naerda, kui lukustatud ekraanile ilmus märge sellest, et ema oli kutile kirjutanud, et ta oma jalanõud ukse taha jätaks ja oma haisvad jalad ära peseks koju tulles. Õhtul tagasi jõudes kutsuti kõik inimesed, kes varast nägid, kokku ning pidime tõendama kas too isik on see, keda nägime, või ei. Kuigi mina nägin teda vaid tagant, olin ma 99% kindel, et see on sama kutt, kuid lõpuks oli ikka tõendeid vähe, ta suutis ikka välja kuidagi vingerdada. Seega, case closed ja ei saanudki asjast midagi. Mõtlesin jälle suhteliselt vara magama minna, sest hommikul kell 8 läks juba rong, aga kus sa sellega. Öösel kell 3 kui toakaaslane tuppa jõudis kuulsin, et see sama varganolk oli oma sõpradega hotelli juurde tulnud ja lõpuks oli nende ning paari itaallasse ja kreeklase vahel korralikuks tõuklemiseks ära läinud. Hiljem tuli veel välja, et türklased olid Gdanskis varguse tagajärjel mõnest dokumendist ja rahast jms ilma jäänud ja Tczew-is oma rongi Varssavisse oodates üritas üks kalkar minult rahakotti ära võtta – kas pole mitte lõbus.

Tegelikult oli peale selle kõige tore ka, kuigi issanda loomaaed on ikka nii kirju inimeste osas kui üldse olla saab. Samas aga oli tore näha erinevaid linnu ja kohti, kuhu muidu kindlasti ei satuks. Andsime ka kohalikus algkoolis inglise keele tunni, mille peale ma muidugi šoki sain, et 5 aastat keelt õppinud lapsed oskavad öelda vaid “my name is..”. Tegin ka palju pilte, aga need tulevad järgmise postitusena.

R x

English: I am sitting in the Warsaw Chopin Airport while writing this post, waiting for my morning flight to Riga. When this goes up, I’ll probably be in Riga already. Long story short: I attended an analysis seminar of a project that was held before and it only lasted for 3 days this time. During these three days, things that have never happened to me or during my projects, happened. I think we’ve all heard stories about Poland: how it is easy to get your things stolen etc. but it is hard to grasp it before being in that situation yourself. It was Friday night and people were partying downstairs – I was quite tired, so I decided to go to bed. Since my roommate had the key and I couldn’t find her, I couldn’t lock the door. I had had around an hour of sleep when I hear someone entering the room and putting the light on and starting to rummage around my roommates suitcase. Half asleep, of course I thought it was my roommate.. until they pulled out my suitcase from under my bed. Then I turned around and asked in Estonian: “what are you doing?” and then I see it.. it wasn’t my roommate, it was some young tall guy running out. Of course I checked if all our things were there and wrote to my roommate as well. She came and she found that her reimbursment cash (over 100 euros) was not in her wallet. 

We talked to the organizers and it was decided that nothing could be done at that moment. We went to bed and about half an hour later, when I was again almost sleeping, I hear someone yelling “HEY! HEY! HEY!”, someone running in the corridor and some more yelling. It turned out that the thief had hidden in the toilet next to my room the whole time and then some Spanish girls found him, he panicked and ran away, hitting one of the girls as well. The next day we had a daytrip to Hel and Gdansk and in the bus it turned out that the thief had left his phone in the toilet – a big help. Some real CSI/Sherlock shit went down in the bus, with the organizers and some volunteers trying to find anything from a locked phone. And they did – they still saw the notifications on the screen. At one point the whole bus laughed because they guy’s mom had written to him to take off his dirty shoes and wash his smelly feet. Anyway, somehow through detective work, they found out the name – it was one of the guys working in the hotel staff. 

When we got back, we had to see the guy and testify if it was him who we saw (some other people saw his face as well). Tbh, I only saw him from the back, but even then I was 99% sure. Still, in the end they didn’t have enough evidence, cause the guy made up some shitty excuses etc. Ok, we thought it was done, but no – for some reason the guy showed up that night with his friend and in the end there was a kind of a fight between them and some Italian and Greek guys. What even. Later it also became known that some Turkish people had their money and documents stolen and one guy tried to steal my moneybag when I was waiting for my train in Tczew as well. Fun storytime. 

Actually, besides all that, it was fun and a cool experience as well, but it proved that there are sooo many different… too different people in the world. It was great to visit all these places that I would not go ever when it wasn’t that kind of a project. We also visited the local primary school and gave a brief English lesson, from which I kinda got a shock, ’cause the children who had studied the language for 5 years could only basically say “my name is..”  But yes, I also made many pictures, but they will be in the next post. 

hello april, hello spring

Olen paratamatult inimene, kes jääb tükiks ajaks mingitesse mälestustesse-sündmustesse-olemistesse kinni ning mõtleb nende peale veel ka tükk aega hiljem. Ilmselt seetõttu alustasingi koolitöödega ning jõudsin omadega välja vanade blogipostituste lugemise juurde ning aastasse 2015. Palju on juhtunud – palju on muutunud, seda ei saa eitada. Ja siis jõudis kohale, et täpselt pool aastat tagasi olin juba kaks päeva Rumeenias projektis veetnud ja ei oleks elusees osanud ette näha seda, mis tulevik toob. Pool aastat… tundub kauem, sest ilmselt selle poole aasta jooksul olen mõnes mõttes rohkem mõelnud-teinud-olnud, kui mitme aasta jooksul. 2016. aasta ühes viimases postituses kirjutasin midagi ka tuleva aasta osas ning siiani võib vist üsna rahule jääda. Tean ka seda juba, et sel aastal on neid vingeid asju tulemas oi küll ja veel – kas ma siin hetkel midagi mainida saan, on iseasi… võib-olla mõne aja pärast.

Muude mõtete kõrvale võiks ju hetkel olevikule ka mõelda. Või siis.. lähiminevikule. Käisin hingasin väheke lõunapoolsemat õhku ning vaatasin oma lemmiku kassi (peale mu enda oma) üle üks nädalavahetus ja siis käisin vegeteerisin Haapsalus üks nädalavahetus. Ja eelmisel nv-l käisin Kubijal magistrikooli kevadkoolis, mis oli üks tore kogemus: erinevad loengud ja töötoad teemadel nagu tõlkimine, EL-tekstid, Vikipeedia jne, ööbimine Kubija hotellis ning toredad inimesed. Kuna juhtus ka see, et järsku on käes aprill ning kuu aja pärast vaja esitada magistritöö kavand, sain ma oma ‘tegevusetuse’ osas korralikult tule takka ning veidi motti asjaga reaalselt tegeleda. Ja soojaks läks ka… lõpuks. Vähemalt ilm.

R x

English: Whether I want it or not, I am a person who gets stuck in some memories-events-happenings and who thinks of these things even long after they are done. That is probably the reason why I started with schoolwork and ended up reading my old blogposts back to 2015. Much has happened – much has changed, there is no denying in that. And then it hit me that exactly half a year ago I had already spent 2 days in Romania and I could’ve never foreseen what the future would bring. 6 months.. it feels longer, because in some ways, I have done-accomplished-been more than in several years. In one of the last posts of 2016, I said something about the upcoming year and so I could say it has been good. As for what is to come: good things. Whether I will talk about them yet here or not is a question on its own.. maybe later. 

Besides other thoughts, why not think about the present as well.. or well the close past. One weekend I went and breathed in a bit of air from the southern side as well as had the chance to see my favourite cat (besides my own) again. Then one weekend I went and vegetated in Haapsalu. And the past weekend I participated in ‘spring school’ of the translation master’s school in Kubija: different workshops and lectures on topics like translation, EL texts and Wikipedia + gorgeous nature. Also, since April got here so suddenly and in a month I need to submit in my outline of the master’s thesis and I got scolded about the fact that I haven’t really done anything, my motivation level has been kicked up a notch. And finally it got warm. Atleast the weather.. 

dance.. and other drugs

Ja juba ongi märtsist ka pool kuud ja rohkemgi möödas… ja ma pole mitte midagi kirja pannud. Põhjuseid selleks on mitmeid, peamine see, et pole nagu toimunud midagi, mis oleks nii väga väärt mainimist ning teisalt see, et mõtlen mida ja kui palju üldse siin blogis jagada tegelikult võiks.

Paar nädalat tagasi tegime eliidiga teist korda varahommikuse videovõtte promovideo jaoks, mis seekord oli veidikene soojem, aga mitte vähem lumisem. Usun, et lõpuks kui valmistoodet näeb, võib rahule jääda. Möödas on ka Kuldse Karika Tartu eelvoor, kus lisaks paljudele teistele rühmadele oli Error ka ikka eliidiga väljas, kavaks ‘Raputatud’, mis Koolitantsul otse finaali sai, seal siiski vähendatud koosseisuga, sest pooled meist kavategijatest on Koolitantsu jaoks natukene liiga vanad. Seega saime KK-l ilusti kaheksakesi lava ‘raputada’ – endal tunne peale kavategemist oli super, aga tänu mõnele muule asjaolule oli kontserdi lõpuks ikka konkreetne sitamaitse suus. Nüüd ei jäägi muud üle kui oodata eelvoorude tulemusi, tegeleda enda soologa ning oodata uusi võistluseid, sest tulemas on nii European Cup kui ka muud asjad.

R x

English: And already it has been more than half of March… and I have not written anything. There are seeral reasons for that: for one, there hasn’t been anything remotely interesting to write about and secondly, I’m just thinking how much should I actually share on the blog.. 

Couple of weeks ago it was the time for our second early-morning-videoshoot with our dance group for our upcoming promo video. This time it was not as cold as the first time! Hopefully the end result will be awesome. We also competed in the dance competition “Golden Cup” as well, in the Tartu semi-final. We performed with our dance called “Shaken”, which qualified to the final in an another dance competition “Schooldance” – though, I couldn’t dance there, because according to the age restrictions, I was just about half a year too old. So this time me and some other girls were also able to compete and we sure ‘shook’ the stage. Everything went good, the feeling was awesome, but thanks to some other “circumstances”, at the end of the concert I still had a concrete taste of shit in my mouth. Well, we will see if we qualify to the final probably in April. Until then I can work on my solo and at the end of April we also have European Cup to compete in. 

 

february shenanigans

Vahepeal on toimunud päris mitu huvitavat asja. Üks uus kogemus oli näiteks varahommikune videovõte Erroriga: paneme kokku tantsukooli promovideot ning selle tarbeks pidime filmima ühe reede varahommikul 7 ajal mõned klipid. Ilm andis meile ikka kõike mida anda võis, sest esialgu saime me vihma, siis mingi hetk midagi lörtsitaolist ja lõpuks sadas juba ka lund. Uskuge mind, paljaste kätega külma põllumaad künda ja seda mitte üks kord, vaid 10 korda järjest pole tore. Olenemata sellest oli vinge kogemus ning kindlasti on lõpptulemus seda väärt!

Kui muidu jõuan ma koju Haapsallu heal juhul kord kuus, siis nüüd juhtus see, et jõudsin kaks nädalavahetust järjest. Varasematel aastatel olen ikka tihedamini käinud, aga nüüd on lihtsalt see, et kui seal reaalselt midagi ei toimu, siis ei viitsi end sinna ajada ka. Järgmine nädalavahetus peale leedukate käimist toimus aga päris mitu asja. Reedel kutsus vana klassiõde Kätriin meid omale külla – kahjuks tuli meid kokku vaid 7 inimest, aga tore oli see-eest. Laud oli kaetud kõige hea ja paremaga ja tore oli jälle mitu tundi juttu ajada.. Mõtlesime ka selle peale, et järgmine aasta saab gümnaasiumi lõpetamisest 5 aastat… 5!! Ulme, kui kiirelt aeg läheb.

Laupäeval toimus kaksikute Lisette ja Rasmuse 23. sünnipäevapidu, mis oli samuti väga tore: mängisime jengat, rääkisime juttu, allkorrusel käis Eesti Laulu vaatamine ja üks hetk läks korralik nostalgiadisko ka lahti seal. Täitsa vanade heade aegade tunne tekkis. Mingi kell tekkis idee edasi liikuda ja läksimegi Apteki, mis on praegusel ajal ikka täiesti välja surnud. Ehk kui suvi ja erinevad üritused peale tulevad, läheb elu jälle keema.

Ja ongi peaaegu märts käes.. ja märtsis tuleb päris mitmeid huvitavaid nädalalõppe, nagu näiteks Kuldse Karika Tartu eelvoor, milleks valmistuda vaja, Madli sünnipäev ning nii mõndagi muud. Põnev.

R x

English: Last week a couple of interesting things happened. For example, on Friday morning we had a video shoot for our promo video of our Error Dance School. 7 am, rain, slush, snow – we had it all. Trust me, being on the ground with your bare hands in that kind of weather 10 times and more is not fun. Well, in the end it was still cool and the end result will definitely come out good!

If I usually make it home to Haapsalu maybe once a month, if that, then this month it happened that I made it there two weekends in a row. In the previous years I have gone much more often, but now, if there’s nothing happening there, then I don’t see a reason to actually drive over there. Still, the next weekend after Lithuanians were here, a couple of things went down. On Friday we were invited by our old classmate Kätriin to her house – unfortunately, there were only 7 of us, but still, it was really great. The table was full of good food and we had some good time talking and laughing. We also discussed the fact that next year, it will be 5 years since our high school graduation.. 5!! Unreal, how fast the time goes. 

On Saturday it was the birthday party of twins Lisette and Rasmus, which was also great. We played jenga, talked alot, people were watching Eesti Laul downstairs and at one point, a random nostalgic disco happened. It definitely felt like the good old days. At some point people decided to move out and we went to Aptek, but it was basically empty and dead at this time of the year. Once summer comes and different events take place, it will be full of people again. 

And it’s almost March.. and March has some interesting weekends coming up, like for example the qualification round of Kuldne Karikas dancing competition and Madli’s birthday and some other things as well. Exciting.