what happens in poland

Istun seda postitust kirjutades Varssavi Chopini lennujaamas, oodates oma hommikust lendu Riiga. Postitamise hetkel olen ilmselt juba Riias. Long story short: käisin analüüsiseminaril väikelinn Czerskis, üritus ise oli ühe eelneva projekti järelseminar, kestes vaid 3 päeva. See on kõige vähem tähtsam – nende kolme päeva jooksul juhtus palju rohkemat kui kunagi varem ühegi projekti jooksul kogenud/näinud olen ja seda just mitte heas mõttes. Oleme ju kõik Poola kohta kuulnud igasugu jutte, kuidas kellelgi auto aken sisse löödi, kuidas asju varastati jne – ega enne ei saa aru, kui ise asja sees oled. On reede öö, rahvas üsna peo meeleolus, aga mul seda väga polnud ja otsustasin magama minna. Toakaaslane oli samuti eestlane ning alati lukustasime uksi, kuid too öö oli võti tema käes ja ma ei leidnud teda kuskilt, seega mõtlesin, et mis ikka juhtub jah? Juhtus see, et ma olen tunnike maganud, kui kuulen keegi tuleb tuppa, paneb tule põlema ja hakkab toakaaslase kohvris sobrana – ilmselgelt mõtlen poolunes olles, et ju siis tema ise eks? Mõtlesin seda kuni selle ajani, kui järsku tõmmatakse minu voodi alt välja minu kohver. Küsin eesti keeles: “kuule mis teed?” ja keeran pead, kui näen, et meie toast jookseb välja mingi noorem kutt. Mul oli kohe alarmkellad peas, vaatasin asjad üle, et kõik olemas oleks – olid. Andsin toakaaslasele ka teada, ta tuli omi asju vaatama ja mis selgus – transpordikulude katteks saadud üle sajaeurone sularaha oli rahakotist kadunud. Kohe sai korraldajatele räägitud jms ja tuli välja, et ühes teises toas oli ka see varas käinud, aga seal oli inimene sees, kes ka nägu nägi.. hiljem muidugi selgus, et mõnest toast saadi veel saagiks paar kõlarit jms. Igastahes, läheb siis oma pool h mööda, hakkame magama jääma uuesti, kui koridoris karjutakse “HEY! HEY! HEY!”, keegi jookseb mööda koridori ja siis karjuvad mehehääled. Tuli välja, et see varas oli meie toast joostes jooksnud kõrvalasuvasse tualetti ja end seal terve aja peitnud ja paar Hispaania tüdrukut kogemata sattusid talle ‘peale’, mispeale ta üht tüdrukut lõi ja minema jooksis. Juba selleks hetkeks oli draamat küll ja veel.

Järgmine päev oli väljasõit Hel’i ja Gdanskisse ning bussisõidu ajal läks korralik CSI/Sherlock värk lahti, sest tuli välja, et varas oli oma telefoni wc-st välja joostes sinna jätnud, seega üks abivahend jälle olemas. Korraldajad ja paar vabatahtlikku tegid seal korraliku detektiivitööd ja said isegi lukustatud telefoni abil teada nime – üks hotellis töötavatest teenindajatest. Vahepeal sai muidugi terve buss naerda, kui lukustatud ekraanile ilmus märge sellest, et ema oli kutile kirjutanud, et ta oma jalanõud ukse taha jätaks ja oma haisvad jalad ära peseks koju tulles. Õhtul tagasi jõudes kutsuti kõik inimesed, kes varast nägid, kokku ning pidime tõendama kas too isik on see, keda nägime, või ei. Kuigi mina nägin teda vaid tagant, olin ma 99% kindel, et see on sama kutt, kuid lõpuks oli ikka tõendeid vähe, ta suutis ikka välja kuidagi vingerdada. Seega, case closed ja ei saanudki asjast midagi. Mõtlesin jälle suhteliselt vara magama minna, sest hommikul kell 8 läks juba rong, aga kus sa sellega. Öösel kell 3 kui toakaaslane tuppa jõudis kuulsin, et see sama varganolk oli oma sõpradega hotelli juurde tulnud ja lõpuks oli nende ning paari itaallasse ja kreeklase vahel korralikuks tõuklemiseks ära läinud. Hiljem tuli veel välja, et türklased olid Gdanskis varguse tagajärjel mõnest dokumendist ja rahast jms ilma jäänud ja Tczew-is oma rongi Varssavisse oodates üritas üks kalkar minult rahakotti ära võtta – kas pole mitte lõbus.

Tegelikult oli peale selle kõige tore ka, kuigi issanda loomaaed on ikka nii kirju inimeste osas kui üldse olla saab. Samas aga oli tore näha erinevaid linnu ja kohti, kuhu muidu kindlasti ei satuks. Andsime ka kohalikus algkoolis inglise keele tunni, mille peale ma muidugi šoki sain, et 5 aastat keelt õppinud lapsed oskavad öelda vaid “my name is..”. Tegin ka palju pilte, aga need tulevad järgmise postitusena.

R x

English: I am sitting in the Warsaw Chopin Airport while writing this post, waiting for my morning flight to Riga. When this goes up, I’ll probably be in Riga already. Long story short: I attended an analysis seminar of a project that was held before and it only lasted for 3 days this time. During these three days, things that have never happened to me or during my projects, happened. I think we’ve all heard stories about Poland: how it is easy to get your things stolen etc. but it is hard to grasp it before being in that situation yourself. It was Friday night and people were partying downstairs – I was quite tired, so I decided to go to bed. Since my roommate had the key and I couldn’t find her, I couldn’t lock the door. I had had around an hour of sleep when I hear someone entering the room and putting the light on and starting to rummage around my roommates suitcase. Half asleep, of course I thought it was my roommate.. until they pulled out my suitcase from under my bed. Then I turned around and asked in Estonian: “what are you doing?” and then I see it.. it wasn’t my roommate, it was some young tall guy running out. Of course I checked if all our things were there and wrote to my roommate as well. She came and she found that her reimbursment cash (over 100 euros) was not in her wallet. 

We talked to the organizers and it was decided that nothing could be done at that moment. We went to bed and about half an hour later, when I was again almost sleeping, I hear someone yelling “HEY! HEY! HEY!”, someone running in the corridor and some more yelling. It turned out that the thief had hidden in the toilet next to my room the whole time and then some Spanish girls found him, he panicked and ran away, hitting one of the girls as well. The next day we had a daytrip to Hel and Gdansk and in the bus it turned out that the thief had left his phone in the toilet – a big help. Some real CSI/Sherlock shit went down in the bus, with the organizers and some volunteers trying to find anything from a locked phone. And they did – they still saw the notifications on the screen. At one point the whole bus laughed because they guy’s mom had written to him to take off his dirty shoes and wash his smelly feet. Anyway, somehow through detective work, they found out the name – it was one of the guys working in the hotel staff. 

When we got back, we had to see the guy and testify if it was him who we saw (some other people saw his face as well). Tbh, I only saw him from the back, but even then I was 99% sure. Still, in the end they didn’t have enough evidence, cause the guy made up some shitty excuses etc. Ok, we thought it was done, but no – for some reason the guy showed up that night with his friend and in the end there was a kind of a fight between them and some Italian and Greek guys. What even. Later it also became known that some Turkish people had their money and documents stolen and one guy tried to steal my moneybag when I was waiting for my train in Tczew as well. Fun storytime. 

Actually, besides all that, it was fun and a cool experience as well, but it proved that there are sooo many different… too different people in the world. It was great to visit all these places that I would not go ever when it wasn’t that kind of a project. We also visited the local primary school and gave a brief English lesson, from which I kinda got a shock, ’cause the children who had studied the language for 5 years could only basically say “my name is..”  But yes, I also made many pictures, but they will be in the next post. 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s