february shenanigans

Vahepeal on toimunud päris mitu huvitavat asja. Üks uus kogemus oli näiteks varahommikune videovõte Erroriga: paneme kokku tantsukooli promovideot ning selle tarbeks pidime filmima ühe reede varahommikul 7 ajal mõned klipid. Ilm andis meile ikka kõike mida anda võis, sest esialgu saime me vihma, siis mingi hetk midagi lörtsitaolist ja lõpuks sadas juba ka lund. Uskuge mind, paljaste kätega külma põllumaad künda ja seda mitte üks kord, vaid 10 korda järjest pole tore. Olenemata sellest oli vinge kogemus ning kindlasti on lõpptulemus seda väärt!

Kui muidu jõuan ma koju Haapsallu heal juhul kord kuus, siis nĂĽĂĽd juhtus see, et jõudsin kaks nädalavahetust järjest. Varasematel aastatel olen ikka tihedamini käinud, aga nĂĽĂĽd on lihtsalt see, et kui seal reaalselt midagi ei toimu, siis ei viitsi end sinna ajada ka. Järgmine nädalavahetus peale leedukate käimist toimus aga päris mitu asja. Reedel kutsus vana klassiõde Kätriin meid omale kĂĽlla – kahjuks tuli meid kokku vaid 7 inimest, aga tore oli see-eest. Laud oli kaetud kõige hea ja paremaga ja tore oli jälle mitu tundi juttu ajada.. Mõtlesime ka selle peale, et järgmine aasta saab gĂĽmnaasiumi lõpetamisest 5 aastat… 5!! Ulme, kui kiirelt aeg läheb.

Laupäeval toimus kaksikute Lisette ja Rasmuse 23. sünnipäevapidu, mis oli samuti väga tore: mängisime jengat, rääkisime juttu, allkorrusel käis Eesti Laulu vaatamine ja üks hetk läks korralik nostalgiadisko ka lahti seal. Täitsa vanade heade aegade tunne tekkis. Mingi kell tekkis idee edasi liikuda ja läksimegi Apteki, mis on praegusel ajal ikka täiesti välja surnud. Ehk kui suvi ja erinevad üritused peale tulevad, läheb elu jälle keema.

Ja ongi peaaegu märts käes.. ja märtsis tuleb päris mitmeid huvitavaid nädalalõppe, nagu näiteks Kuldse Karika Tartu eelvoor, milleks valmistuda vaja, Madli sünnipäev ning nii mõndagi muud. Põnev.

R x

English: Last week a couple of interesting things happened. For example, on Friday morning we had a video shoot for our promo video of our Error Dance School. 7 am, rain, slush, snow – we had it all. Trust me, being on the ground with your bare hands in that kind of weather 10 times and more is not fun. Well, in the end it was still cool and the end result will definitely come out good!

If I usually make it home to Haapsalu maybe once a month, if that, then this month it happened that I made it there two weekends in a row. In the previous years I have gone much more often, but now, if there’s nothing happening there, then I don’t see a reason to actually drive over there. Still, the next weekend after Lithuanians were here, a couple of things went down. On Friday we were invited by our old classmate Kätriin to her house – unfortunately, there were only 7 of us, but still, it was really great. The table was full of good food and we had some good time talking and laughing. We also discussed the fact that next year, it will be 5 years since our high school graduation.. 5!! Unreal, how fast the time goes. 

On Saturday it was the birthday party of twins Lisette and Rasmus, which was also great. We played jenga, talked alot, people were watching Eesti Laul downstairs and at one point, a random nostalgic disco happened. It definitely felt like the good old days. At some point people decided to move out and we went to Aptek, but it was basically empty and dead at this time of the year. Once summer comes and different events take place, it will be full of people again. 

And it’s almost March.. and March has some interesting weekends coming up, like for example the qualification round of Kuldne Karikas dancing competition and Madli’s birthday and some other things as well. Exciting. 

tsiom | quality weekend

 

Ei saa me läbi Leeduta. Kes mu blogi loevad võivad juba olla väsinud pidevast Leedu või leedulaste mainimisest, aga mul on öelda veel kĂĽll ja kĂĽll. Seekord oli tegu siis sellega, et Matas ja Gytis otsustasid, et nĂĽĂĽd on nende aeg siia tulla: mõeldud – tehtud. Konkreetse plaani välja mõtlemine võttis natukene pingutust, aga lõpuks kujunes sellest välja ideaalne nädalavahetus. Neljapäeva õhtul suutsin end kuidagi Haapsallu saada, et reede hommikul olla 7.20 Tallinna bussijaamas neil kahel vastas. Kutid peale korjatud, suund uuesti Haapsalu poole tagasi, esialgse plaaniga kerge hommikusöök ja uinakud teha ja siis linna näidata, aga lõpuks suutis meist ainult ĂĽks und saada. Ăśks hetk otsustasime linna liikuda, käisime linnuses, jalutasime mööda promenaadi ja nägime vastavatud jäätee ka ära, käisime raudteejaamas ja lõunat sõime Talumehes, millega kutid väga rahule jäid. Käes oligi aeg uuesti suund Tallinna poole seada, kus oli plaan veeta ĂĽlejäänud nädalavahetus. Seal ootas meid juba Reili ettevalmistatud Eesti õhtusöök jällegi väga hea söögiga. Lõpuks kogunes meid eco lifereid kokku päris palju. Muidugi tuli näidata ka Tallinna ööelu, mistõttu jõudsimegi omadega magama alles 5 ajal. Laupäeva veetsime Tallinnas jalutades: Kadriorg, Kumu, mere ääres, vanalinn ning vaateplatvormid jne – klassika. Söögi tegime Kompressoris, mida mina ja mõnigi veel kĂĽlastas esimest korda ja see oli ĂĽlim. Ă•htul käisime Telliskivis ning nii mõneski vanalinna baaris, enne kui jälle umbes 5 ajal tagasi jõudsime. Kell 10 pĂĽhapäeva hommikul oli jälle see aeg, kus pidi kurvalt tsau-tsau ĂĽtlema ja et ‘näeme järgmine nädalavahetus’.. oleks see vaid nii. Uskumatu ikka, kui vingete inimestega on võimalik tuttavaks saada täiesti juhuslikult.

R x

English: No, we cannot do without Lithuania. Those who read my blog could already be tired of the constant mention of Lithuania or Lithuanians, but I have more than enough to say. So this time, Matas and Gytis decided that it was their time to come to Estonia – done and dusted. Coming up with a concrete plan took a bit time, but we managed. At the end, it turned out to be an ideal weekend. On Thursday evening I managed to get myself to Haapsalu only to go to Tallinn on Friday morning, to pick the guys up at 7.20. After that we drove back to Haapsalu, to get some breakfast and maybe nap, but only one of us managed to do so. At some point we decided to go to the town, so we walked around, saw the castle, the promenade, the ice road, the railway station and ate lunch at Talumehe pub, which the guys really liked. So then it was again the time to take the turn and go to Tallinn, to have a good Estonian dinner prepared by Reili. In the end, there were quite many of us eco lifers. Of course we had to show them the Tallinn nightlife, so we got back at 5am. The next day was spent walking around Tallinn, showing them Kadriorg, Kumu, the sea, of course the Old Town and the platforms and stuff. We ate at Kompressor and oh damn, the pancakes were really delicious. In the evening we went to Telliskivi for a while and then again, the Old Town bars, getting back in again around 5am. At 10 am Sunday morning it was time to send the guys away, say bye bye and ‘see you next weekend’ – if it only was like that. It’s unbelievable how it is possible to find these kinds of amazing people in the most random way. 

error | party

Peale TĂĽrgist tagasi tulekut on olnud suhteliselt kiire ja tänu sellele, et uus semester peale hakkas, see kiire elutempo ka jätkub. 5. veebruaril oli meil Error Tantsukooli talveetendus, kus eliit oli väljas kahe kavaga. Tantsukoolis on meil kokku 12 rĂĽhma ning täitsa tore oli osasid kavu näha, mida tublid treenerid teistele rĂĽhmadele kokku pandud – poiste kavad olid eriti vahvad. Meie kavad olid kaks täiesti erinevat kava: kava pealkirjaga ‘Loputus’ – kaasaegne tants, mis võtab hinge täiesti seest välja (kunagi kui video ilmub, siis panen siia ka) ning kava nimega ‘Burlesque’, mis pigem selline showtantsulik kontsadel kava. Ausalt öeldes peale proove oli kĂĽll selline tunne, et mis toimub, mitte midagi ei tulnud välja. Ă•nneks aga esinemisel polnud midagi hullu enam, saime tehtud ilusti ja hiljem läksime mõndadega veel stuudio ruumidesse muljetama ning koju jõudsingi alles sĂĽdaöö paiku. Päev enne tantsuetendust oli aga ka Ann’i sĂĽnnipäev, mille tähistamist alustasime tema pool ning edasi liikusime Shootersisse. Kahjuks või õnneks otsustasid minu liigesed mulle karuteene teha ning täiesti paiste ja valusaks minna, mistõttu läksin mingi aeg koju ära, sest ei tahtnud riskida sellega, et järgmine päev tantsida ei saa. Ă•nneks peale hommikust mudimist sain end ikka liikuma. NĂĽĂĽd ongi käes magistri esimese aasta kevadsemester, aeg läheb ikka liiga ruttu + see tähendab, et on vaja reaalselt hakata magistritööga tegelema ja ma ei tea, kas ma selleks veel valmis olen.

R x

errortalveetendus

Burlesque

errortalveetendus1

Loputus

ann23

Anni food

ann23shoot

Shots n’stuff

English: After getting back from the project in Turkey stuff has gone by quite quickly and now that the new semester has begun, the fast pace continues. On February 5th we had our dance schools winter showcase and our elite group had 2 routines. In our dance school, there are a total of 12 groups and it was pretty cool to see some of the other routines as well – some of the boys’ group routines were awesome. Our routines were two different ones: the one called ‘Loputus’ was a contemporary dance, after which it was usually hard to breathe.. the other one was ‘Burlesque’, which was a show dance, high heels and stuff. After reherseals the feeling was not great at all, nothing seemed to work out. Luckily the performances turned out to be good or atleast the feedback was like that. After the concert we went with some people to our studio to talk about the showcase, overall stuff, look at old pictures and so on. The day before the showcase was also Ann’s 23rd birthday. We started out at her place and later on moved to the Shooters club. At some point my joints decided to give up and swell up, which is why I went home, in order to actually move the next day. And now it is the spring semester of my first year in master’s.. and I actually have to get to work and start writing my master’s thesis… and I don’t know if I am ready for it. 

turkey pt 2

Eelmise postituse lõpetasin mainides rahvusvahelist õhtut. Ega sellega ka kõik muidugi plaanipäraselt ei läinud, aga kokkuvõttes sai maitsta häid sööke muudest riikidest ja kuulata huvitavaid fakte ka. Meie eestlastena olime varunud ikka kõike kiluvõileibadest ja kamast Kalevi kommide ja sokolaadini. Kuna selleks ajaks oli juba arusaada, et päevakava jälgimine tolles projektis oli pehmelt öeldes… lappes, toimus Usaki ĂĽlikooli kĂĽlastamise asemel meil järgmine päev hoopis reis Pamukkalesse. Viperused jätkusid: väikese bussi asemel oli seekord suur ja ka siis ei mahtunud me bussi ja siis saime jälle uue bussi, mis oli hea jääkapp, aga lõpp hea, kõik hea, jõudsime Pamukkalesse kohale. Imeline mineraaliderikas kuum vesi voolamas mööda lubjakivi terasse oli lihtsalt parim asi mida tahta. Ă•ues miinuskraadid, oli veidi veider võtta end paljajalu ja jalutada selle lubjakivi peal, aga kui jalad sooja vette sai panna, oiii kui mõnus. Taustaks mägine maastik ja lõpuks päikeseloojang – see oli rahu. Ă•htul läks hotellis jälle suuremaks peoks ära ja nii igal õhtul projekti lõpuni. Viimased projekti päevad kulgesid täiesti suvaliselt, sest nagu ikka, midagi plaanide kohaselt ei läinud. Näha oli, et inimestel hakkas kogu “ametliku” osa peale juba tĂĽdimus tulema. Siinkohal ka väike tähelepanek: ausalt, kõik projektid ei ole sellised! Mina olen eelnevalt käinud kolmes väga heas, seega oligi hea kontrastiks näha midagi vastupidist. Mis alati põhiline: osalejad on need kes asja heaks teevad ja seekord oli samuti. Grupil oli klapp omavahel hea ja lõpuks ei määranudki enam see, et toit polnud päris toitev või et projekti teema inclusion with art lõpuks kordagi kunsti teemat ei puudutanudki..

Viimase päeva TĂĽrgis veetsime Istanbulis. Jõudes 8-tunniselt bussisõidult linna, lõbustas meie hommikut selline taksosõit: taksojuht pressis meid 5kesi auto peale, võttis ĂĽhe suure koti endale pmst sĂĽlle ja kõige tipuks sõitsime me terve tee pagasnik lahti… ja mitte kedagi ei huvitanud. Päev Istanbulis on ikka vähe, aga samas nägi ikka põnevaid asju nagu Blue Mosque, Hagia Sofia jne. Tuleb välja, et näen vist venelase moodi välja, sest pidevalt karjuti “spasibo, pašalusta, privet” järgi ja paar kohaliku kellega rääkima sattusin kĂĽsisid ka, et kas olen vene verd.  Nagu varem juba maininud, on TĂĽrgis tohutult kodutuid koeri ja Istanbulis on kasse ka ikka jubedalt. Nii kurb. Igastahes on kogu reisi ĂĽldmuljed pigem positiivsed: mõnes mõttes ongi tore, et kõik projektid pole ĂĽli head, sest ainult selliseid kogemusi saades saabki aru, et kõik ei saa alati ĂĽli hea olla. Sai ju kogetud uut kultuuri ja uut riiki. Siiski, ikkagi kibeleb jälle kuhugi minema, hing ei taha ĂĽldse Eestis kuidagi paigal pĂĽsida..

R x

This slideshow requires JavaScript.

English: I finished my last post mentioning the international evening. Well, of course not all things went according to plan with this thing as well, but overall we got to taste some good foreign food and of course we Estonians had brought the most: from fish on black bread and kama to Kalev candies and chocolates. Since it was already evident that by that time the project schedule was well… screwed, then the next day, instead of visiting the Usak University, we went to Pamukkale. Trouble continued: we had a small bus, which was switched for a bigger one, which still did not fit us all and then we got a new one that was literally freezing cold. Finally we got to Pamukkale and it was amazing. Travertine terraces with mineral-filled hot water was just what I needed. It was weird to take off shoes and socks in freezing weather, but it was worth it. The mountaneous landscape and sunset in the end was perfect. The evenings after that were filled with parties, which was cool. Since everyone kinda felt like the schedule was screwed, people didnt really care anymore as well. Although, disclaimer: not every project is like that! My previous 3 experiences have been really good and that is why it was good to see that not all projects turn out to be that good and that is also a necessary experience. What is always the most important is that the people are cool and that they were. In the end it did not matter that the food was not the best or that the topic of inclusion with art ended up not touching art once…

The last day was spent in Istanbul. After an 8-hour bus drive to Istanbul we started our day with the funniest taxi ride. The taxi driver allowed us 5 girls to fit in the car, basically took one of the huge bags into his lap and on top of that, we drove the whole way with an open trunk.. seriously. And no one really cared. To spend a day in Istanbul is not enough, but I still managed to see some cool shops, Blue Mosque, Hagia Sofia etc. Also, it seems that I look Russian or something, because I constantly had people yell “spasibo, pašalusta, privet” at me and a couple of Turks I talked with also asked wheter I had Russian blood.. But still, the problem of homeless dogs and cats made me really sad, because in Istanbul there are even more of them. Anyway.. the whole impression of the trip is rather good than bad, despite the negative things that happened. With these kinds of experiences it is possible to see that not all projects turn out to be perfect and that it is okay. I still experienced a new country and a new culture and my soul is still craving for something else besides Estonia.