’twas the halloween night

Otsustasime Madliga juba päris ammu korrata siis meie nüüdseks iga-aastast Halloweeni pidu. Seekord oli siis esimene kord siin Riia tn korteris. Laupäeval siis alustasimegi juba varakult ettevalmistusi ja rahvast vaikselt tilkus juba lõuna ajal. Aeg läks niiiiniii kiiresti, et üks hetk oligi enamus rahvast kohal ja pooled asjad tegemata. Sai needki ära handlitud kuidagi ja samas toimus ka korralik grimmimine: järjest tulid inimesed, kes tahtsid, et neile midagi näkku joonistataks. Vannituba nägi normaalne CSI: Riia hood välja vahepeal, sest käigus oli kunstveri, mis siis igale poole pritsis. Lõpuks olid kõik ilusaks (või jubedaks) tehtud ja tegime viktoriini jne. Külaliste hulgas olid näiteks: gängster kloun, terrorist, lammas, ämbliktüdruk, kass, Jokker igasugused jubedad verised aukus silmadega kutid, Snapchati liblikafilter jne. Ise joonistasin endale jäätise mööda nägu alla sulama. Ega õhtu ilma jamadeta ei möödunud, aga üks hetk liikusime Shootersi poole, mõttega täiega pidu panna.. No sellest sai see, et järjekord oli selline, et otsustasime Rüütlisse edasi liikuda, kust jõudsime otsaga Atlantisesse. Seal oli täiesti mõttetu pidu ikka. Uuesti Shootersi poole, kuhu muidugi jälle sisse ei saanud ja liikusimegi koju. Mahutasime Mannuga lisaks endale ka seitse kutti korterisse magama. Hommik helge ja nagu traditsiooniks, tegime brunchi ja seekord Tavernas. Ja nii see oligi. Loodan, et järgmine aasta ilmaga ikka veab ja arvestame ajaliselt ka veidi paremini.

R x

English: Together with Madli we decided to once again celebrate Halloween by inviting our friends over for a party. Saturday was very hectic, there was much to do and people started to arrive already in the noon. People also wanted us to do their make-up, so we were running around doing everything etc. Our bathroom also looked similar to a crime scene due to some people playing around with fake blood. We had some yummy food prepared, a quiz and some games. Amongst guests were a gangster clown, spidergirl, a terrorist, a cat, a sheep, the Joker and different bloody guys. I myself drew some ice cream to melt down my face. At one point we thought we’d move to the city to see if there was a good party anywhere. Well, there wasn’t, because the good place was full and it was raining etc. So we walked around, went to one club and left quite quickly. We came back to our place, where 7 guys also stayed over for the night. In the morning we had our annual post-Halloween brunch in a pizza pkace called Taverna. And that was it – until next year! 

Advertisements

done | rumeenia pt 2

ecolifeEnne projekti läbi saamist jõudsime käia puud istutamas, teha ‘Teeme Ära’ stiilis koristamist, panna kokku erinevaid teemakohaseid videoid, pidada ära Oscarite gala ja veel viimased kultuuriõhtud. Projekti esimene ja teine pool olid minu jaoks nagu siga ja kägu – kui poole peal oli üks päev selline, kus väga tahtsin juba koju minna, siis nüüd, viimasel päeval, polnud mitte midagi raskemat, kui see lõplik Berliinis lennule minek ja Riiga lendamine. Miski justkui klikkis kuskil seal vahepeal, inimestega suhtlus läks palju vabamaks ja nüüd, kui projekt läbi on, lendas üks pisike osa minust tegelikult üldse teisse riiki, kui Eesti. Ja tükike jäi Rumeeniasse maha. Aja mõiste kadus seal täielikult ära – päevad ei määranud midagi, pidu igal õhtul toimus nii või naa ja nii saigi viimasel õhtul oma toa uks alles kell 7 hommikul avatud. Järgnes jälle 10h bussisõit Bukaresti, mis oli seekord väga palju parem. Bukarestis saatsime järgemööda ära nii tšehhid kui hispaanlased ja lõpuks jäimegi vingete leedukatega kokku.squat-romania-parliament Plaanist öö Berliinis pidu panna ei tulnud kahjuks midagi välja, sest lend sinna lükkus 2h edasi ja kohale jõudsime rampväsinutena alles peale 00 öösel. Esimest korda oli mul lennujaama põrandal magades soe. Soojus oli mu sees ja mu ümber ja just seetõttu oligi hommikune lennukile minek raske. Veider on mõelda, kuidas täiesti võõrastest inimestest on nii vähese ajaga võimalik saada midagi palju enamat, kui lihtsalt sõbrad. Nad on keegi, kellega sa oled kogu selle teekonna ja projekti läbinud ja mõnega veel pikemagi tee.squat-romania

Meie Eesti tiim oli ka super ning juba vaikselt plaanimegi paari trippi lähemale ja kaugemale. Eks näeb. See projekt õpetas mulle palju ja seda just mitte selle konkreetse teema osas, vaid üleüldiselt: tuleb olla rohkem avatum, erinevate inimeste ja erinevate tegevuste osas, passiivsus tuleb maha jätta ja tüüpiline eestlaslik kinnisus samuti. Tuleb märgata imelisi inimesi enda ümber varem, et vältida lõpus neid raskeid lahkuütlemisi.

R x

English: Before the project was over, we also had the chance to virtually plant a tree, participate in a “Let’s do it!”-type of trash picking activity, put together eco life videos and have an Oscar gala and the remaining cultural nights. The first part of the project and the second part were like day and night for me – if at one point there was one day where I really wanted to get home, then now, when it was finally the last day, there was nothing harder than sitting on that plane in Berlin and flying to Riga. Something just clicked inside me at some point, the communication with people was so much easier and now, when the project is over, some part of me actually flew to a different country than Estonia. And some of it was left in Romania. The notion of time had no meaning there – days did not mean anything, there was a party, no matter if it was Tuesday or Sunday and so there I was, finally getting to my room at 7 am on the last morning. What followed was a 10-hour bus trip to Bucharest, which was much better than the previous one. In Bucharest, we sent away the Spanish people and the Czechs and were stuck with the awesome (fucking) Lithuanians. We had a plan to spend our final night partying out in Berlin, but since our Bucharest-Berlin flight was delayed for 2 hours, we reached Germany only after 12 am and all of us were so tired. For the first time, I was warm sleeping on the floor of the airport. The warmth was inside me and surrounded me and that was the reason why it was so hard to get on that plane next morning. It’s weird to think how complete strangers could turn into friends and much more in so little time. They’re someone with whom you’ve completed this project and this journey and plenty more. Our Estonian team was super as well and we are already kind of planning some trips to here and there as well. We’ll see. This project taught me much more than just about eco life: you have to be more open about different people, different activities, not be so passive and leave behind the typical Estonian stubbornness. It is essential to notice amazing people around you sooner, to avoid the bitter goodbyes. 

Tri Paloski my loves.

half way there | rumeenia pt 1

Rumeenia projekt on poole peal ja ehk oleks hea teha väike ülevaade, mis siiani toimunud on. Reis algas laupäeval ja projekti toimumiskohta jõudsime kohale alles esmaspäeval. Tartu-Riia-Berliin-Bukarest-Poiana Negrii.. oeh selle kirjutamine oli juba väsitav. Berliin oli vinge nagu ikka, Bukarest samamoodi, seal tuleb tagasitulles veel vaba aega, aga 11h bussisõit Poiana Negriisse oli konkreetne surm.

Mõned mõtted ja üleüldist stuffi:

  • Toit on väga odav. 2-liitrise Coca saab siit 50 eurosendiga kätte ja liitrise viina võid heal juhul saada 5 euroga.
  • Toitlustus projektil väga ühekülgne, eriti kui liha ei söö: oad, kartul, SAI, vahel ka kapsas. Eestis valget saia ei tarbi, aga siin võib lihtsalt nälga jääda kui seda ei söö.
  • Väga-väga palju kodutuid koeri ja see pidigi siin riigis suur probleem olema.. inimesed hoolivad rohkem lehmadest, lammastest ja hobustest, sest neid siin igas hoovis pmst ja lehma võis keset linnatänavat vabalt ringi tsillimas näha.
  • Käisin elus esimest korda siis ka ‘päris’ mägedes matkal, ehk siis sai ilusti lumes sumbata ja super vaateid nautida.
  • Saime teha trosslaskumist üle Dorna jõe – torni üles ronimine oli jubedam, kui laskumine ise, mis oli cooool.
  • Projekti teema on ‘Ecolife’ ja irooniliselt on enamus projektis osalejad oma käitumise poolest täiesti teemale vastu: toitu visatakse meeletult ära, prügi jäetakse kuhu juhtub jne.
  • Osalevad riigid on: Eesti, Rumeenia, Leedu, Hispaania ja Tšehhi ja ausalt öeldes, kuuldes igasugu asju teiste riikide kohta, tekib ikka selline tunne, et Eesti elu ikka väga arenenud ja päris hea.

Tegelikult oleks palju kirjutada, aga ei taha, et postitused ülipikad ka oleks. Võib-olla kunagi hiljem, kui projekt läbi ja asja veidi seeditud, saan pikemalt kirjutada.

R x

English: The Erasmus + Romanian project “Ecolife” is halfway done and I thought that I’d write down some thoughts.

  • Comparing to Estonia, the food is very cheap. Coke is like 4 times cheaper here, you’d get a 2 – litre bottle for only 50 euro cents.
  • The catering of the project is poor, specially if you don’t eat meat: only potatoes, WHITE BREAD, beans and an occasional cabbage. I don’t usually eat white bread at all, but here it is essential if you don’t want to starve.
  • There is a huge problem of homeless dogs and it makes me so sad. Then again, they have so many cows, sheep and horses, that the cows are even walking around the town streets freely
  • Went to a real mountain hike for a first time in my life. The views were breathtaking.
  • Did ziplining over the Dorna river, it was pretty cool
  • I have realized, hearing the stories of how lives are in other countries participating (Romania, Lithuania, Spain and Czech Republic) that the life in Estonia is actually really good and damn developed comparing to some of the others.

error vol 2 | ERM

Olen hetkel seda postitust kirjutades Berliini lennujaamas ja mõtlen, et kui palju ma suudan täna öösel magada nii, et ei põeks, et keegi mu väärtusetut kohvrit ära võtta tahaks või et kondid nii kangeks ei jääks, et hommikul püsti ei saa.  Eks näeb. Mõtlesin, et panen kirja ka natukene meie teisest esinemisest Erroriga vast-avatud Eesti Rahva Muuseumis. Selle esinemisega sai normaalselt nalja: eelneval pühapäeval õppisin ekstra selle jaoks uue kava ära, esmaspäeval tuli teade: me ei esine, sest kliendile meeldib küll kava, aga muusika mitte. No olgu nii siis.. kolmapäeval tuli aga välja, et jah, esineme ikka, aga täiesti uue kavaga – a miks ei! Kahe päevaga kava selgeks, õnneks polnud tehniliselt väga raske kava ja reedel siis esinema.

errorermis

errorermis2

Tegu oli järjekordselt mingi max fancy valged toolid- valged lauad – kuulsad inimesed üritusega ja boonusena sai siis ERM-i maja ka üle vaadata, ootan juba, et saaks sinna minna ka kui tavaline muuseumikülastaja, sest tundus huvitav. Mul pole ammu nii kiiret päeva olnud, kui see reede: proov ERM-is, linna, Lõunakeskusesse, uuesti linna ja siis esinemisele. Enamus aega veetsin sellest muidugi bussiga sõites, sest nii ERM kui Lõunakas on eri linna äärtes.. fun. Ei tegelikult oli tore, et me lõpuks ikkagi esineda siiski saime, see laval olemise ja esinemise tunne on lihtsalt ülim.

Ja siis jah.. teel Rumeeniasse, Poiana Negriisse.

R x

English: I’m currently writing this post in Berlin Schoenefeld airport, wondering how much sleep can I get tonight without worrying about someone taking my bag or getting all my body sore. We’ll see.. I wanted to to tell you about our 2nd performance with Error Dance School. It took place in the newly-opened Estonian National Museum. Of course it was as fancy as the event last week, white chairs and tables and catering and all. It all did not go as planned at first: I had to study a different dance before, then we found that that we won’t be performing and then again we WERE performing and I had to learn yet another new dance in two days.. woop. The performance day was hectic as well, with no time to even breathe, let alone eat. All was well in the end and it was sooo great to be on stage and to perform again..

error | esimene esinemine

Nagu mingis varasemas postituses vist mainisin, siis läksin tagasi tantsima – Error Tantsukooli eliidi rühma. Paar nädalat trenni tehtud ja siis tuleb juba esimene jutt: paar esinemist tulemas. Mis seal ikka, kui nii siis nii. Vahepeal oli muidugi see asi ikkagi kahtluse all ka, sest läbirääkimised korraldajatega ei liikunud kuskile poole, aga poolteist nädalat enne esinemiskuupäeva tuli kinnitus, et on esinemine. Selle jaoks pandi kokku täiesti uus kava, mistõttu kukkuski välja selline asi, et esinemine oli reedel ja mina õppisin kava 2 tunniga ära.. esmaspäeval. Enne esinemist oli veel plaanis ainult kaks trenni ja paar päeva enne esinemist selgus, et kohal on nii president, kui keskkonnaminister kui igasugu muud Riigikogu liikmed, seega.. NO PRESSURE eksole.

errorarcwood
Väike poose ikka punasel vaibal uhke puiduga
errorarcwood2
Ei teadnud, kuidas kätt puusal hoida 😀 

Millega oli siis üldse tegemist, et siuke rahvas end kohale ajas? Arcwood by Peetri Puit OÜ tehase avamine Põlvas. Kohale jõudes oli ikka näha kui fancy üritus see oli: valged lauad ja toolid, catering (söögiks pakuti austreid ffs..), esinejateks peale meie veel nt Endla Vaher, Laura Põldvere ja publiku hulgas tuntumatest nimedest Erki Nool ja Ivari Padar ning no, õhtujuht, kelleks oli Urmas Vaino. Kanal 2 oli ka laivis. Kohal pidime olema juba päris vara, proovi tehes nägime kui vähe ruumi meil tegelikult oli ja suht fucked tunne oli küll. Lõpuks saime siis ära esinetud ja kuigi grupikava läks ilusti, siis meie rühma ühe neiu soologa kukkusid asjad küll väga ebameeldivalt välja. Siiski, lõpp hea, kõik hea ja järgmine nädal juba uue hooga ERM-is esinemine, milleks vaja jälle uus kava ära õppida, yay!

R x

English: Like I mentioned a couple of posts ago, I went back to dancing – in the elite group of Error Dance School to be more precise. Couple of weeks of training and we already got some offers to perform. This particular event we performed at was fancy.. our President and other famous and influential names were present, there were white tables and chairs and the catering included oysters ffs… Anyway, I had to learn the routine in 2 hours on Monday and perform it on  Friday… no pressure. The stage was really small and all of us were quite nervous. At the end tho, almost everything went fine!! Wohooo.