reuma, tants ja mina kahe vahel

Kui õues hakkab pimedamaks minema ja uni hakkab peale tulema, siis on kindlasti parim aeg blogisse üle nädala aja uus sissekanne teha, sest why tf not? Mõtlesin, et oleks ehk aeg teha väike kiire update liigeste olukorra kohta, sest viimasel ajal või no.. viimase paari kuu jooksul olen saanud mitmeid küsimusi, huvitavaid pilke jne oma tegevuste kohta.. Seega. Jah. Kui keegi veel mäletab, siis kunagi korra maybe maybe not mainisin, et sain endale peale bioravi, ehk siis midagi sellist mis eeldas end kord nädalas ise süstimist. Mhmh, päris jube, aga efektiivne ja no nii pool aastat ja natukene ülegi tundsin end justkui täiesti terve inimesena jälle. Samas aga muutus iga nädal see rohu manustamine aina raskemaks, iga korraga aina valusamaks ja ma reaalselt kartsin seda hetke kui pean selle süsti ära tegema. Seega, lõpetasin selle teema ära ja läksin oma vanade rohtude peale tagasi. Tõsi, erinevust on märgata ja eelkõige tunda küll – hommikuti ikka on kange olla jälle ja valu tuleb kiiremini tagasi, kui varem.

Teisalt aga tundsin end millegipärast selle muutuse sees hoopis teistmoodi ja otsustasin asja veidi vabamalt võtta. See tähendab siis seda, et kuigi alkohol ei ole lubatud, siis olen seda mõnel puhul ikkagi endale lubanud ja mis veel: tegelen jälle sellega, mis mulle endale meeldib, ehk läksin tantsima. Üle..3-4? aasta. Hetkel resideerun Error Tantsukooli nimekirjas ja loodetavasti ikka pikemas perspektiivis. Samas oleks vale väita, et peale esimest paari trenni oli elu lill ja kõik kohad polnudki valusad, oi ei. Lisaks liigestele, mis nii või naa tunda andsid, otsustasid kõik mu lihased alla anda, sest kui ikka aastaid pole sellist koormust saanud, siis mida ikka oodata. See selleks, see on kõik seda väärt.

Selle tõttu, et olen selliseid samme otsustanud teha, pean ise omalt poolt ka pingutama rohkem, mitte rohu võtmist ära unustama, mitte üle pingutama mõne asja puhul ja lootma, et asjalood seisavad stabiilsena. Cool.

R x

English: Isn’t it always like that: it gets dark outside and the most random thoughts pop into your head? It certainly is for me, which is why I decided to give a bit of an update on my rheumatoid arthritis. For about 7 months I was on this biological medicine, which required injecting myself once a week. While it really did make me feel super good and HEALTHY again, with every week, it got harder and harder and in the end I actually dreaded the moment I had to inject the medicine. Yeah.. now I am back to pills and back to still feeling the pain. Still, I have made some changes as well: although alcohol is not permitted, I’ve still had a drink or two lately and another huge thing: I am back to dancing, something I’ve always loved to do, but could not continue because of this shitty disease. Yeah, after the first couple of trainings my body did completely give up: not only the joints but my muscles as well. Then again, what do you expect with not doing anything remotely that active for 3-4 years? Haha. It is all worth it.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s