say wha | geelküüned

… ehk siis minu jaoks jälle midagi täiesti uut. Kuidas seletada… siiani olen olnud täiesti võhik kui silmas pidada igasuguseid kunstküüsi või ripsmepikendusi või mis iganes hoolduseid veel. Peale nabaneedi ja tatoveeringute olen selles valdkonnas asju täiesti minimaalselt läbi elanud. Muidugi, kes meist poleks 14-aastaselt poest ostnud neid korralike plastikküüsi ja endale peale toppinud, I know I did it. Igastahes, juba päris ammusest asjast olen Facebookis hoidnud silma peal mitmel inimesel kes küüsi teeb ja samamoodi kuulsin juba suvel mitmeilt, et geelküüned on väga mugavad jnejne. Varem jäi mulle ette see, et siis nagu ise ju küünelakki pidevalt vahetada ei saa, nagu mulle meeldib, aga lõpuks oli see tõukav faktor siiski see, et mu enda küüned lihtsalt ei taha kasvada ja tugevad olla, sest ma tarbin väga vähe piimatooteid ja kaltsiumi saan ma njetu. Mainisin M-le juba päris ammu, et olen mõelnud panna, aga tegudeni jõudsin alles mõned päevad tagasi. Laupäeval tuli spontaanne mõte ja juba teisipäevaks sain aja Karmeni juurde ja küüned peale.

Esimesed emotsioonid: väga mugav on, kui keegi sinu kätega 3+ tundi mässab, ausalt. Pluss, tööga jäin ikka väga rahule niiet absoluutselt pole kurta. Muidugi on ainult see harjumise asi, sest varem ju endal ikka pidevalt lühemad küüned olnud. Samamoodi on pidevalt tunne, et kui kuskile natukene kõvemini vastu lähed, lendab küüs kohe minema, kuigi tegelikult nii ei ole. Millegipärast on läätsi samamoodi raskem silmast ära võtta, aga see on samamoodi harjumise asi.

Seoses värvi jms-ga: tegema läksin esialgu mõttega teha midagi tavalist, ehk siis ilmselt prantsuse maniküür ja siis midagi huvitavat ehk mõnele sõrmele. Seal olles ja neid erinevaid põnevaid näidiseid jms vaadates tundus esialgne mõte igav ning tahtsin midagi muud. Sellel disainil, mis kahel viimasel sõrmel on, oli esialgselt põhi hajutatud lillaga ning mulle meeldis see väga, aga kahjuks helelillat värvi saadaval polnud ja pidin uue valima. Kuju valisin sellise, sest see teeb sõrmed natukenegi pikemaks. Eks siis hooldusesse minnes saab ehk midagi täiesti uut jälle proovida 🙂

R x

English: I’ve so far been quite distant from all these gel nails and lash extensions and stuff like that, but since my own nails had pretty much given up, since I don’t get calcium enough, ’cause I eat literally no dairy products, then I decided to give gel nails a go. I had already heard so many positive opinions as well and I got the appointment so quickly, so yeah.. it happened. First emotions: I’m satisfiiiieeed. Of course the long nails still need getting used to and some things like for example getting my contact lenses out are obviously harder. Regarding the color and everything: I had the intention of getting a french manicure, but when I actually got them done, it felt so boring, so I opted for something more colorful. I would have like a light purple color, but it wasn’t available, so I settled for this turqouise one. Maybe next time I’ll do something new 🙂

mõtted

a30232ed32085806dc9b3713bd20abc8

Mul istub draftides juba blogi alustamise algusaegadest see ‘kaalukaotuse’ postitus ja ma arvan, et ma vist ei jõuagi selle postitamiseni. Mõni inimene on isegi uurinud ka, et millal seda blogis võib näha jnejne, aga mul on selline tunne, et selle postitamisel pole enam eriti mõtet. Põhjuseks see, et kuigi palju, mis seal kirjas, kehtib siiamaani, siis on palju ka seda, mis enam ei kehti üldse. Ma olen nende 4 aasta jooksul teinud läbi igasuguseid huvitavaid perioode, et saavutada SEDA ühte numbrit ja kui hakata selle peale mõtlema, pole paljugi sellest olnud üleüldse tervislik. Kurb mõelda isegi, et vahepeal koosneski kogu toidulaud mingitest närustest pakisuppidest jms asjadest, mis on iseenesest küll väheste kaloritega, kuid sealt ei saa mitte mingeid toitaineid ning pigem soolad end täielikult üle. Tore, et mul on ümber inimesed, kes julgevad suu lahti teha ning aidata asju muuta.

Samuti on nende aastate jooksul olnud palju ebakindlust ning rahulolematust, mis praeguseks hetkeks õnneks on põhimõtteliselt täiesti kadunud. Olen aru saanud, et põhiline ei ole see number, põhiline on see kuidas sa end ise tunned. Söö see koogitükk ära või võta veel üks tükk pitsat – asi on moderatsioonis. Hea öelda küll, mis siis, et selle punktiga pean ise veel natukene vaeva nägema. Ma ei hakkagi väitma, et terve mu toidulaud koosneb täielikult tervislikest asjadest ning on mega mitmekülge, sest see pole seda. Kindlasti peaksin sööma rohkem liha, rohkem kala, piimatooteid jne, kuid selle kallal annab veel töötada.

Ma arvan, et minul oli selleks tõukavaks jõuks uuesti füüsilise aktiivsusega tegelema hakkamine – 2 aastat lasin RA-l sellele ette jääda, kuid nüüd kui seda natukenegi on, on elu justkui sees. Sellepärast üritangi aastal 2016 teha kõike seda veelgi enam: toituda mitmekesisemalt, olla aktiivsem ning mitte lasta end väikestest muutustest nii palju häirida. Oh ja samuti: enda teistega võrdlemine on täiesti mõttetu ning teeb pigem kahju, kui kasu 🙂

Ma ausalt isegi ei tea kuhu ma selle postitusega lõpuks jõuda tahtsin või mida öelda, aga no eks igaüks loeb mida tahab välja, lihtsalt panin mõtteid kirja.

R x

English: There is a weight-loss journey post sitting in my drafts from a looong time ago. I think I will never post it, because there is no point anymore: there are things that still apply and there are things that don’t. In the past 4 years I have had several different periods to achieve THAT one number on the scale and the things I’ve done have not been that healthy at all. Sad to think that at one point I basically only are some shitty packaged soups to keep it under my calorie goal. 

Also, during these years I’ve been self-conscious and unhappy, which doesn’t apply anymore. I’ve understood that the most important thing is how you feel. Just eat that one piece of cake or take the second slice of pizza – it’s all about moderation. Easy to say, if I still, personally, have to work on that. Of course, I should eat more meat, fish and dairy, but I’m still working on it. 

Also, physical activity is really important – I let RA stay in my way for two years, but not anymore. I really feel alive when I have even a little bit of physical activity. That is why my goal for 2016 is to eat better, work out more and not let myself get bothered by small changes – oh and comparing yourself to others does more harm than good 🙂

väheke vaikust

Tahaks väga midagi huvitavat kirjutada, aga tõsiasi on see, et hetkel on mul pea täiesti tühi ning tunnen, et oleks vaja lihtsalt üks tavaline update teha. Nädal Tartus jäi kindlasti väheseks, kuid õnneks sai lebotamisfaasist nendel päevadel välja ning sai igal pool ringi liigutud, kinos käidud, hiinakat LÕPUKS jälle söödud jnejne. Haapsallu tagasisõit oli omaette kogemus, eriti kui vahepeal oled lihtsalt lumepilve sees või mõtled, et kus see tee nüüd siin olla võiks või näed kuidas maastur ja traktor ilusti kokku on pannud – selle talve võlud.

16.01 oli Raili ja Annaliisi sünnipäev, mis toimus Sutlepas. Peo koht ise oli ikka korralik partyplace ja süüa sai palju ja plaanitud olid igasugused toredad mängud ja tantsida sai jnejne. Loodetavasti ilmub kogu sünnipäevast varsti ka video, sest kaamera käis pidevalt ringi ja jäädvustati palju 🙂 12583828_1115829325094037_702010375_n

Ja kui nädal aega pole kodus olnud ja siis ka kuskile korraks lähed, siis kassil on kaks tuju: kas ei tee absoluutselt välja või ei jäta üldse rahule, seega pole midagi imestada, kui jõuad sünnipäevalt kahe ajal öösel koju ja leiad, et oleks parim aeg kassiga pilte teha.

R x

English: I’d really like to write something super interesting right now, but really, my head is just empty and why not do an all over update. The week I spent in Tartu was definitely not enough, though it was great to actually be active and do stuff, like go to the movies or eat Chinese food (finaalllyyy). The ride back home was an experience, since the roads are so snowy and at many times you were just inside a snow cloud and could see nothing. 

16.01 was the birthday party of Raili and Annaliis, which took place in Sutlepa. The place itself was a proper party place, there was so much food, some great games etc. It was fun. Hopefully there will be a video coming soon as well. 

And finally, there is nothing better than to take selfies with your cat at 2 a.m because she has missed you so much. 

new release

Keegi ütles mulle hiljuti, et klaas on pooltäis. Ise olen siiani vist paratamatult olnud ‘klaas on pooltühi’ tüüpi inimene ja mis siis, et see ütlus/vaidlus/mis iganes on väga vana, siis midagi klikkis minus ja mõtlesin, et prooviks edaspidi olla see ‘pooltäis’ klaasi inimene. Ausalt, sellised pisikesed asjad aitavad – ma ei tea kuidas, aga vaadates igale olukorrale sellise suhtumisega on suurem võimalus midagi positiivset leida.

Eelmises postituses mainitud rahulolu kestab ikka veel ning kui aasta alguses juba nii hea tunne on, olen väga põnevil mida võib kogu järgnev aasta ette tuua. Igastahes on aasta esimene spontaanne roadtrip Lätti juba tehtud – ei, Positivus on alles juulis, meie käisime hoopis öösel Riias KFC-s kana söömas…

.. ja Tartus on hea olla.

R x

English: Someone once said that the glass is half full. So far I have been the type of person who sees it as half empty rather than full and although this saying or whatever is really old, something clicked in me and I thought that I’d rather be the ‘glass half full’ kind of person for once. Honestly, these kind of little things help a lot – I don’t know how, but looking at every situation from that point definitely helps to find something positive. 

I still feel content, as I mentioned in my previous post and I am so excited to see what the rest of the year brings if the beginning already feels so good. Anyway, this year’s first spontaneous road trip to Latvia is already done – no, Positivus festival is in July, we went to eat KFC in Riga in the middle of the night…

.. and it’s good to be in Tartu. 

 

entwined but not joined

Ma ei tea kuidas, aga vaatamata sellele, et enamus viimastest päevadest olen veetnud voodis kookonis Gossip Girli hooaegu juba 5. korda uuesti üle vaadates, et kirjutamata on veel 10 lk kõige arusaamatuma ja keerulisema (magistri!!)aine lõpuesseed ja sellele, et õues on järsku nii külm, et tundub justkui külmuks kõik kehaosad vaid 5 sekundiga ära, on mul hetkel täieliku rahulolu tunne. Ma ei tea miks või kuidas hetkel just nii on, aga tervitan seda emotsiooni üle pika aja rõõmuga.

avself

Kodus on hea olla ning hästi tore on ärgata selle peale hommikul kell 6, et kass kas a) istub peas, b) kraabib ust või c) nurrub kõrva ääres nii kõvasti, et katsu sa vaid magada. Siiski, natukene tahaks juba Tartusse ka ning seda ma varsti teengi – saab natukene vaheldust ning näeb Madlit ka! Lihtsalt kuidagi on end vaja kokku võtta ning ära teha see viimanegi kohustus, et saaks ‘vaheaega’ täielikult nautida ja rõõmuga veebruari alguses uuesti kooli tagasi minna.

Ja mis siis, et õues nii külm on! Ootasin lund niiii kaua ja lõpuks on tõesti kõik kohad seda täis ja kui päike ka veel paistab, näeb kõik nii ilus välja. Hea, kui väikesed asjad tuju tõsta suudavad 🙂

R x

English: Even though I’ve spent most of my days rewatching Gossip Girl for the 5th time and I still have 10 pages to write for one of my subjects and it is soooo cold outside that all of my limbs could fall off, I am somehow feeling completely content. I don’t know why or how, but I am more than welcome to have this feeling. 

It is good to be home, specially if your cat wakes you up at 6am either by sitting on your head, scratching the door or purring to your ear so loud. Still, I miss Tartu quite a bit and luckily I will soon be spending some time there as well. I just have to get myself together and finish that paper…

And it’s okay that it’s cold! I waited for snow for sooo long and it is finally here and when the sun is up as well, everything looks so pretty. It’s the little things 🙂

 

hi ’16

Uus aasta tulemata ei jäänud, mis sest, et siiani pole tunnet, et nüüd ongi 2016. Plaanis oli enne kuuse alla minekut Berdi pool olek aka Niine Õllekas olemine ja sinna oli planeeritud igasuguseid huvitavaid asju: kinkide jagamine, Õlleka auhindade jagamine ning muidugi ei puudunud ju alati tabav Tujurikkuja.

Kuuse all oli külm ja oli palju ilutulestikku (go figure..) ja külm ei läinud üldse ära, aga meie läksime külma eest hoopis linnast ära Maido poole, kus veetsime aega juttu rääkides ja kasse paitades hah.

Uus aasta, uus mina? Jah, aastanumbri muutus võib olla hea ajend teha ka oma eludes muutuseid või panna paika endale erinevaid eesmärke või teha lubadusi. Siiski ei usu mina sellesse väga – eks näeb, kuidas aasta kujuneb ning kõike annab käigupealt teha. Tean vaid, et sellel aastal on loodetavasti palju huvitavat alles tulemas.

av15

R x

English: Its a new year! Although it still does not feel like it. For the NYE we had planned a party with our friends, gifts and everything and before 12 we went to our city Christmas tree and watched the fireworks there and wished everyone a great new year. It was sooo cold there and after that we left the city altogether. 

New year, new me? Yes, the change of the number might be a good reason to start over or make some promises to yourself, but I don’t really believe in it. We’ll just see how this year goes bye – still I am sure that there will be plenty of great things coming.