miss igavus

Viimane nädal on olnud… huvitav. Tehtud on ikka suht palju, aga mida vaja teha olnud, see pole graafikusse mahtunud. Ehk siis see nädal jõudsin kooli esimest ja viimast korda neljapäeval kaheks seminariks. Trellid Tartu Ülikool. Ma tegelikult ikka veel olen tubli kolmanda aasta tudeng, ma luban!

See-eest on aga jõutud nautima igasuguseid erinevaid maitseid mida Tartu söögikohtadel pakkuda on, nagu ikka ja siis sai veel kinos käidud nii, et 90% rahvast olid pisikesed lapsed ja siis olen nii mitut teksti tõlkinud, et võin vabalt minna tööle palkmajasid tootvasse firmasse, arendada välja mõne arvutimängu või siis minna poodi klienditeenindajaks, sest tean nii hästi kuidas ja kuhu miski asi poes käib. PowerPointis tegin ühe Kuldvillaku mängu ka, aga vot see oli kooli jaoks.

Kõik lihtsalt sellepärast, et mõtlesin, et kui ülejäänud lastel-noortel on koolis vaheaeg, siis miks mitte minul ka… hah. Tegelikult ma arvan, et enamus ajast sellel nädalal on ikka päris kasulikult mööda veedetud. Täna siis on ikka korralik lebopäev olnud, aga üks hetk mõtlesin, et prooviks teha mingit meiki, Halloweeniks äkki või midagi, sest see on juba nädala aja pärast tulemas. Don’t mind my face, aga noh nii juhtus.

kleo

Mul tegelikult ikka on ülahuul ka nendel piltidel olemas, aga kuna see peaks kuldne olema, siis seda kahjuks väga näha ei ole. Inspiratsiooniks oli SEE pilt ja tal on ka Youtubes tutorial selle kohta. Kindlasti ei üritanud täpselt samamoodi asja järgi teha, mõni asi on ikka erinev ja ta on professionaal ka ja mul oli lihtsalt igav.

R x

Advertisements

missakokkad | teeme kooki

… ehk siis tegin kooki. Kunagi ehk mainisin, võib-olla mitte, et ma igasuguste kokasaadete friik jne ja enda peas mõtlen ka, et täiega meeldib süüa teha ja küpsetada ja nokitseda jne. Reaalsus on see, et Tartus väga praktikat ei saa, sest kui teha, siis teha juba suurem kogus ja meid Madliga on ainult kaks… Seega, Haapsallu tulles võtsin jälle võimalusest kinni ja kuna olin juba päris ammu seda retsepti näinud, siis mõtlesingi, et prooviks ära. Originaalretsept on SIIN.

Koogi nimi on kodujuustukook kama ja jõhvikatega. Minu enda arust on see pigem jõhvika kodu- ja toorjuustu kook, sest kama läheb sinna minimaalselt ja enamasti on koogil ikka jõhvikate hapusus. Erinev selle koogi juures oli minu jaoks ka see, et põhjaks on rukkileib, mis alguses võib tunduda veidi what?, aga tegelikult oli põhi just see, mis andis koogile selle magususe, et tasakaalustada täidise hapukust.

Algust tegi tegelikult emps juba mitu päeva tagasi, kui pani leiva kuivama. Muidugi see põhja tegemine oli ka omaette nali: kuivanud rukkileib on kõva kui kivi ja kuna vaja oli seda pudiks saada ja meil sellist fancyt asja nagu köögikombain kodus ei eksisteeri, siis tuli muud välja mõelda. Lõpuks aitas lihahaamer 🙂 🙂 Sealt edasi oli kõik suht piece of cake juba, sest pole väga raske paar asja kokku mikserdada ja siis veel midagi juurde segada ja lõpuks külmikusse visata. söökjook

Kook ise näeb nii rõõmus roosa välja, peale panin keskele veel natukene jõhvikaid ja peale umbes 4h külmikus oligi juba valmis maitsemiseks. Alguses ise olin küll veits skeptiline, sest suhkurt läks põhimõtteliselt ainult põhja, aga tegelikult just see tegigi koogi heaks, et oli hea balanss magusa ja hapu vahel. Kodusele rahvale läks peale ja see just peamine oligi.

Mis veel, mis veel… oktoober lendab väga kiiresti, eriti võrreldes selle veninud septembriga ja varsti on Halloween ja siis juba november ja fdjsgj can you tell i’m excited, okay bye. Ja mu telefon on kartul.

R x

sarjad mida jälgin | at the moment

Jah, pealkiri peaks kõik ära ütlema. Üle pika aja on jälle mu jaoks käes see aeg, kus regulaarselt jälgin teatud sarju, muidu viimasel ajal olen lihtsalt vaadanud vanu vaadatud sarju või lihtsalt binge-watchinud mingeid. Nende põhjal mille välja toon võiks arvata, et mulle rämedalt istub mingi õudusvärk ja kõik selline rõve jne, kuigi tegelikult näiteks õudusFILME ma ei suuda üldse vaadata. Lihtsalt sarjade puhul on mingi arust see ‘horror‘ päris suhteline mõiste ja üldjuhul ei pea paika. Hetkel on aga jälgitavaid sarju neli:

twd

Jaaaaa, The Walking Dead, ehk eesti keeles Elavad Surnud. Ausalt ma olen nii haigelt õhinas, et uus hooaeg. Seriaal räägib inimestegrupist, kes peab ellu jäämise nimel võitlema zombidest laastatud maailmas ning kohanema igapäevaste kaotustega. Varem olen seda ühes blogipostituses maininud, öeldes, et Ann oli see kelle pärast seda vaatama hakkasin. Alguses tundus, et eee.. zombied? Pole väga mu teema, aga tegelikult on VÄGA minu teema. Need zombied zombiedeks, tegelased ja nende areng ja need storylined on lihtsalt väga head ja nüüd algaski 6. hooaeg, mida siis rõõmuga iga esmaspäev vaadata saab!

_____

Scream

Scream Queens – õudus-komöödia, mis keerleb Kappa Kappa Tau korporatsiooni ja sellega seostuvate mõrvade ümber. Põhimõtteliselt suht Glee meets American Horror Story, mis pole üldse imekspandav, sest just täpselt samad tegijad kes neid kahte sarja teinud, teevad ka seda. Välja tulnud osad pole minu jaoks küll siiani väga hirmsad olnud, aga meelelahutust on küllaga.

_____

prject

Kuna vaatasin igavusest peaaegu kõik vanad Project Runway hooajad ära, siis mõtlesin, et miks mitte hakata siis ka hetkel pooleli olevat 14.hooaega vaatama. Sellega seoses meenub, et ineedtostartworkingonthatdress…. Muidugi kõikidele moehuvilistele ja disainist huvituvatele inimestele must-watch sari ja peale selle saab nagunii igasugu draamat, nagu tõsielusarjades ikka.

_____

American-Horror-Story-Hotel

Ja viimane, aga kindlasti mitte hapupiimane, on American Horror Story: Hotel. Ehk 5. hooaeg. Kes pole selle sarjaga tuttavad, siis sellega on selline huvitav asi, et igal hooajal on uus teema, aga näitlejad on suuremas osas jäänud samaks, kuid nad ei mängi samu rolle mis eelneval hooajal, vaid hoopis kedagi muud. Varasemad hooajad olid näiteks: Murder House, Asylum, Coven ja Freak Show, millest viimast ise viitsisin paar osa ainult vaadata, sest kuidagi ei istunud see. Käimasoleval hooajal on väljas ainult üks osa ja juba selle järgi võib teha järeldused, et tulemas on kõige rohkem fucked up hooaeg ehk siis eriti rõve ja eriti hull jne, niiet eks siis näeb kaua sellega vastu pean. Kel huvi, siis esimesed kaks hooaega kindlasti parimad.

R x

what does the fox say | inka fill edition

Tõin selle lolli laulu korraks tagasi.. ja nüüd see ilmselt kummitab terve õhtu. Igaaaastahes! Olles kolmanda aasta tudengid, oli meil see.. rõõm? au? mis iganes, korraldada uutele rebastele ristimine. Sellega hakkasime pihta juba kuu või rohkemgi tagasi, sest teades inka fille, siis asjad ei pruugi kohe alguses korralikult liikuma saada. Mingi hetk vaibus asi täitsa ära ja nädalake vms enne tuli siis turbo peale panna, et midagi lõpuks tehtudki saaks. Algses 7-pealisest korraldustiimist sai lõpuks päris suur arv inimesi ja õnneks tuli peole kohale ka täitsa normaalselt rahvast.

Kuna enamus ‘ristimise’ osast toimus õues, ehk oli 8 punkti, mida nad tiimidena pidid läbima, siis ütlesin juba kohe üpris varakult ära, et mina paneksin end üliõpilasmajja, kus hilisem pidu toimus, abiks, et ei peaks väljas passima. Right on, sest ilm oli eile (08.10) ikka päris näkane. Kolmapäeva õhtul tegin valmis kirju koera ja neljapäeva hommikul enne kooli lavaširulli, et oleks peole midagi kaasa võtta. Mõlemad nägid lõpuks üpriski junnid välja, aga no vähemalt see oli hea, et teistele maitsesid ja ei pidanud jääke koju tagasi vedama. Alkohoolse poole pealt pakkusime meie punch-i, mis nägi väga hea välja, maitses mitte nii hästi.

puns

Peopaika jõudsin veidi varem, aga osa rahvast oli juba ees ja nii me siis ootasimegi, et rebased ja ülejäänud, kes punktidesse olid paigutatud, kohale jõuaks. Vaikselt hakkaski rahvast tiksuma ja lõpuks kui kõik, kaasaarvatud 5 õppejõudu kohal olid, said tegevused pihta hakata. Paar mängu ja siis selline asi, et iga grupp sai teksti ja aktsendi ja siis keegi pidi selle ette lugema ja teised arvama, mis aktsendiga on tegu. Mingi näidendi värk oli ka, mida ma siin hetkel lahti seletada ei viitsi, aga jah, üleüldiselt ikka sööma-jooma pidu.

Lõpuks said uued rebased lugeda vande ja said lipu ka endale, et siis omakorda see edasi kunagi anda. Ise olin partypooper ja tulin viimase bussiga koju, aga mõni kursaõde (Anne-Anni vaatan teie otsa 😀 ) tõestas ikka ja jälle, et ka inglise filoloogid oskavad pidutseda. fills

R x

need soojad sügispäevad

Kuigi pidevalt lubatakse, et ilm hakkab külmemaks minema ja teate, Soomes tuli juba lumi maha! jne, siis tegelikult on meil küll siin Tartus olnud ikka super ilusad ilmad. Jah, ma alustasin seda postitust rääkides ilmast – asjast, millest räägitakse siis, kui millestki muust tõesti rääkida pole.

Tegelikult on mul igasugu asjadest rääkida. Näiteks käisin ükspäev peaaegu Marsil ära… wishful thinking. Tegelikult filmi ‘The Martian‘ vaatamas. Juba ammu-aega tagasi kui esimene treiler filmil välja tuli, oli mu huvi laes ja saades teada, et see põhineb raamatul, siis ei jäänud mul muud võimalust, kui lugeda see raamat ikka läbi. Raamat oli väga-väga hea, seega ootused filmiks kõrgel ja pool aastat ootamisrõõmu. See sai nüüd sellel nädalal siis lõpuks otsa. Keda üleüldiselt huvitavad sellised filmid – ehk siis kosmos pmst, siis on see küll suhteliselt must-see. Isegi kui sellised filmid ei huvita, soovitaks siiski ära vaadata, sest see on meistriteos omaette ja Matt Damon suutis positiivselt üllatada.

Ja siis genereerus kuskilt idee minna lõpuks välja siin Tartus, mida veel see sügis polegi päris õigesti teinud. Mispuhul ilmselt loosiõnn arvas, et oleks vaja premeerida natukene, et ‘lõpuks ajate end kodust välja’ ja otsustas mulle anda 50 euri baarikrediiti ja tasuta sissepääsu mulle ja kaaslasele. A MIKS EI €€€. Õnneks või kahjuks piirdus minu joomine ühe lonksu maailma kõige rõvedama Maasika Margaritaga (Aptek igatsen su strawberry margaritat juuu) ja 2 klaasi veega. See-eest oli aga tore sõbrannasid ja tuttavaid rõõmsaks (ja purju) teha selle rahaga 🙂klubikaz

Peale selle on veel igasuguseid huvitavaid söögikohti avastatud ja ühe päeva jooksul nii Pariisis, Hiinas, Tais kui ka Jaapanis ära käidud. Tuleval nädalal on vaja üle elada meie kaua-korraldatud rebaste rets ja jah. Kõik negatiivsed mõtted jäävad seljataha ja tuleb nautida hetki nagu nad praegu on, kogeda kogemusi, mida võib-olla hiljem enam pole võimalus kogeda ning väärtustada seda, mis on just praegu.. vot sellisel positiivsel noodil tõmban täna otsad kokku.

R x