weekend shenanigans

Hetkel olen omadega põhimõtteliselt kuskil novembris juba, aga kalendrit vaadates on ees ikka september. See kuu on lihtsalt niiii räigelt veninud, et palun saa otsa omadega juba. Kuigi tegelikult polnud septembris nagu esialgu üldse plaanis Haapsallu minna, siis lõpuks käisin ikka kaks korda seal – esimene kord siis sõpsudel sünnipäev oli ja teine kord nüüd möödunud nädalavahetus. Põhjuseid oli mitmeid: tuulepea-modega unustasin eelmine kord kodust võtta kaasa rebaste vande, mis esimesel aastal minu kätte usaldati ja mille peame omakorda kolmanda aasta tudengitena esimese aasta omadele edasi andma. Igasuguseid muid asju unustasin ka koju. Peale selle oli vaja auto Haapsallu toimetada ja siis veel see asjaolu, et Oliver lendab täna Austraalia poole ning ta otsustas teha ‘ärasaatmiseks’ väikese istumise.

Ja nii ma siis sõitsingi üksinda neljapäeval Haapsalu poole ja üksinda sõita polnudki nii igav, kui ma alguses arvasin. Millegipärast oli selle Haapsallu mineku suhtes selline blokk ees seekord, aga tegelikult oli hea kodus olla jälle. Reedel lihtsalt laadisingi kodus akusid ja olin lebos, et laupäeva õhtul siis Oliverile vääriline goodbye Taksis teha. Taksis oli väga tore, sai sõpradega igasugust huvitavat juttu rääkida ja catch up’ida jne ja hiljem hetkeline Apteki tiir ja olingi üpriski vara kodus võrreldes sellega mis kell suviti sealt koju sai.

Pühapäev tuli väga kiiresti kätte ja siis oli vaja jälle asjad kokku panna ja eks ikka sai kott täis laetud igasugu porgandite, paprikate jms hea koduse kraamiga. Tartusse jõudes ootas mind Werneri porgandikook, sest ma olen ju see livin’ on the edge (ha ha ha 🙂) ja lasin Madlil seda endale tuua – teadmiseks, siis ma olen Werneris põhimõtteliselt 90% valikust ära proovinud, sest iga kook on nii hea olnud, et pani kohe järgmine kord uut proovima ja porgandikook oli siiani ainus, mis mulle üldse ei maitsenud. Seega, miks mitte proovida seda uuesti ja äkki üllatun? Nii oli: see oli tegelikult täitsa normaalne, kuigi muidugi mitte nii hea kui enamus koogid seal ja ilmselt ise ma seda ikkagi uuesti ei ostaks, aga no….

Mis muud ikka, eks samamoodi edasi ja vaatab mis saama hakkab, igasugu põnevat on sellel sügisel veel ikkagi tulemas, stay tuned.

R x

Advertisements

2 nädalat | ülikool

Nonii, kaks nädalat koolipingi rühkimist ilusti täis tiksinud. Ei, ma ei hakka iga nädala aja tagant kirjutama, et kuidas koolinädal olnud, sest see oleks lihtsalt max pointless. Lihtsalt, siiani on olnud ikka päris mitu mainimist väärt asja. Nagu paar postitust tagasi ütlesin, siis ained on noh…. jah. Just sellised. Ma arvan, et ‘enne mõtle, siis ütle’ oleks tõsiselt relevant siinkohal – suvel rääkisin ilusti, et kuna tulemas on kolmas ja loodetavasti viimane aasta, siis ehk oleks aeg õppima hakata ja ehk oleks aeg reaalselt pingutama hakata. Muidugi võiks see kõik ju juba alguse saada sügissemestrist, aga wishful thinking.

Siiani olen mitu korda loengust poole pealt ära tulnud, sest a) loeng on nii igav olnud, b) kõht on tühi olnud (prioriteeeeediid) ja mõni muu tähtsusetu põhjus veel. Kuna esmaspäeval on kool alles kahest ja neljapäeval 12st, siis on kuidagi niiii raske ju (khm) end teisipäeval 10.15ks peahoonesse ajada ja just sellepärast jäigi üks päev ühte loengusse minemata ja siis järgmisesse ka ju ei jaksa ja jah.. võta kokku end.

Tegelikult on aga nii, et isegi KUI oleks hetkel veel mingit motivatsiooni, et end kokku võtta ja pingutada, siis kõik teised faktorid käivad sellele justkui vastu. Varem mainisin kunagi, et meil algas kool nädal hiljem, sest meie osakond kolis – suvega pidi saama ka valmis suur vinge lahe remont meie majas ja paaris muus veel. Tänu sellele, et tähtajaks kunagi nagunii mitte midagi valmis ei saa, on aga olukord hetkel selline, et olles loengus ühes klassis, on kõrval klassis selline puurimine ja mürin ja töömeeste kõva häälega jutuajamine, et iseenda mõtteid on ka raske kuulda, veel vähem õppejõudu kuulata. Sellepärast pole ka ime, et õppejõul endal ka üks hetk üles viskas ja ta vaatama läks, et mis värk on. Kõik see saab aga toimuda, kui suudad läbida ehitussodi ja materjalide laburindi, mis koridoris sulle vastu vaatab:

koridor

Samas on mõni õppejõud juba teist nädalat järjest seminari tulles justkui paar jointi ära tõmmanud, sest naerab iga mõttetu asja peale ja siis teeb ise ka paar humoorikat nalja nagu nt ‘teadsite, et sellest semestrist alates peate 30 EAP täis saama, alla selle hakkate maksma’ – kes tuttav pole, siis tegelikult peab 24 erialapunkti saama… what. a. joke. Rahval nagunii stressitase kõrgemal kui Tigutorn kogu selle jama pärast ja siis mõni selline pärl ka juurde. Niiet hetkel mul ongi selline tunne, et motivation, where art thou!?

R x

sügis

Alati, kui mõtlen sügise peale, tulevad kohe silme ette värvilised lehed, kuum tass teed käes, suur sall, oranž värv. Ja tegelt ka mõtled, et september kukub ja siis just kõik täpselt nii ongi… ja siis tuleb 1. september nagu see aasta ja ühe päevaga saab päikeselisest suvest vihmane sügis. Eesti sügis on enamjaolt ikka valusalt masendav – pidevalt vihma sajab, heledate riietega välja minna ei saa, sest see on pmst selge, et tuled sealt sopasena tagasi ja tuul on nii kõva, et vägisi hakkad lämbuma kui juuksekarvad igat pidi suus on.

Oleks meie sügis ka selline nagu mujal – käid ikka põhimõtteliselt suveriietega ringi, vahel harva kui tuul vähe tugevam viskad jaki peale, haarad ehk Starbucksist oma pumpkin spice latte ja siis lähed oma Tumblri jaoks pilte tegema… i’m kidding.

SIIIIIISKI, on sügis aga tegelikult vinge aeg. Sügis on õunte aeg ja kuna õunu ma väga armastan (an apple a day keeps a doctor away jnejne), siis naudin seda väga. Emps tegi nädalavahetusel, kui kodus olin, õunavormi selle ülihea krõbeda kattega ja ma ei söönudki seda 😦 Mis siis, et terve nädal varem isutas selle järgi. Ei ütle ka ära nendest hetkedest, kui tõesti ei ole vaja kuhugi minna ja õues vihma sajab ja siis saab teki all ilusti oma rohelise teega aega veeta. Mida pimedamaks läheb, seda enam tekib tahtmine jälle igasuguseid lõhnaküünlaid ka põlema panna.sügis

Sügise moetrendid on alati nagu ksdgjsgkslg, ehk siis tumedad värvid, ploomi toonid, kampsunid ja saapad jnejne – ehk siis olen täiesti omas elemendis. Just täpselt kui esimene septembri päev tuleb, tundub kuidagi appropriate, et nüüd siis lõpuks võib selle tumeda huulepulga peale panna ja see on täiesti okei, sest no.. sügis ju. Tegelikult on sügis lihtsalt hea vahepeatus enne talve ja jõule ja kõike seda, mida ma juba nii väga ootan. Tegelikult on see postitus lihtsalt üks väga random postitus. Ilusat sügist.

R x

updeidime

Sain ka lõpuks oma ”’esimese”’ nädalaga kolmanda aasta tudengina ühele poole. See semester isegi ei hakanud ootuseid ainete osas kõrgeks ajama, sest teadsin varasematest kogemustest, et ilmselt on pettumus tulemas.. ja isegi SIIS üllatusin, kuidas enamus ained on lihtsalt läbi semestri dragimine ja paar ained ainult reaalselt huvitavad. Guess you’ll never learn.

Tunniplaan on ka veider: esmaspäeval kaheks kooli, teisipäeval 10ks ja neljapäeval 12ks.. ainuke asi mis neil ühist on see, et istud 6ni koolis. Jah, kolmapäevad ja reeded vabad, woop. Eelmine nädal veel nii päris polnud ja siis käisin veel kolmapäeval ilusti koolis.

Ja siis ükspäev käisime Madliga see sügis minu jaoks esimest korda Kapriisis ja neljapäeval crashisin ühte suvalist ainet, kuhu end registreerunud polnud, et kooli head wifit kasutada ja siis tuli välja, et see oli täitsa hea aine ja saingi endale selle ka. Aaa, neljapäeval lõikasin tuusti juukseid ka peast ära.

12033714_940621342646183_141217897_n

Reedel sai siis Haapsalu poole ja millegipärast tundusid need kaks nädalat Tartus üüratult pikad, seega oli hea jälle korraks Haapsallu saada. Selle päeva plaanid muutusid ka ikka pidevalt, aga lõpuks oli ikka minek Bosse+Kert 41-le, mis toimus Vana Kinos. Pidu oli, süüa oli, beer pongi oli, järgmine päev üle pika aja pohmakas oli, ehk siis mida veel tahta eksole.

Laupäeval oli aga niii ilus ilm, et oleks patt olnud seda kodus istudes ära lebotada, niiet siis jalutasimegi Mad’iga ja otsisime kohta, kus süüa, sest Nostalgiapäevade pärast olid kõik kohad rahvast pungil täis, aga lõpuks saime ikka Müüriääres kõhud täis. Samal päeval jõudis ka Elina ja kutsus õhtul Taksi väikesele istumisele, et enda suvistest Hispaania muljetest rääkida.

Vot. Aa Tartusse jõudes pugisime end heast Hiina toidust täis. No rugrats.

R x

missasööd | hommikusöök

Ühes varasemas postituses mainisin, et hommikusöök on mu päeva lemmik söögikord. Kuigi see healthy life elustiil käib mul külas nii kuidas juhtub (kes suudaks ei öelda Werneri kookidele või Creppile.. try me), siis hommikusöök on selline asi, et sellega annab veidi rohkem mängida. Siis kui veel suvi oli, siis mõtlesin, et pildistaks just for the lols nädal aega enda hommikusööki ja no, olgem ausad, siis ega mul see eriti aja jooksul ei muutu, siis üritasin nende päevade jooksul ikka midagi muuta siin ja seal.  Ps: kliki pildile ja see läheb magically suuremaks.

päevad1

Pildid on petvad – see ei ole must kohv 😀 See on mu ustav roheline tee, mis on aastaid mu hommikusöögi juurde kuulunud. Paar nädalat tagasi oli üks hommik kus ma unustasin endale teed teha ja oma tuppa sööma jõudes mõtlesin kohe, et midagi on puudu.

Päev 1 – roheline tee, külmutatud viinamarjad ja kaerahelbepuder mee ja banaanidega + sutsuke kaneeli. Ausalt öeldes ei mäleta millal viimati sõin lihtsalt viinamarju ilma neid külmutamata – need on lihtsalt nii head sügavkülmast võetuna, proovige! Väike confession ka – olen http://www.rate.ee/users/lazy ja kasutan pudru tegemiseks kiirkaerahelbeid.. ups.

Päev 2 – roheline tee, koduaia vaarikad ja Balsnacki neljavilja krõbuskid jogurtiga. Suvel oli niiii hea, et sai oma aia saadusi kasutada ja nii ma elasingi vahepeal täiesti marjadieedi peal, sest neid oli mõnus igaks söögikorraks munchida. Neljavilja krõbuskid on ka head, vahepeal kui neist kopp ette saab ostan kas kamapalle või hetkel on isegi hernekrõbuskid. Jogurti mark ei oma ka absoluutselt tähtsust, aga eelistan pigem kergemaid variante, mitte täitsa tummist koorejogurtit.

Päev 3 – roheline tee, kauss empsi korjatud mustikaid, kaks riisigaletti mee ja banaaniviiludega. Tore, et see suvi mustikasaak täitsa suur oli, sai neid ka samamoodi koguaeg söödud. Riisigaletid meeldivad mulle ka – olgu see hommikusöök või mõni muu.

päevad2

Päev 4 – roheline tee (go figure), külmutatud viinamarjad ja riisigaletid seekord maapähklivõi, banaaniviilude ja kaneeliga. Nagu näha, siis too päev oli mu kujutlusvõime võrreldes eelmistega veidi rohkem piiratud või ma olin lihtsalt laisk. Eelmise päeva mee vahetasin peanut butteri vastu välja, sest see on lihtsalt niiiiiiii hea ja banaanidega on suht kombinatsioon taevast.

Päev 5 – rukkikama jogurtiga, paljad riisigaletid, kauss nektariini jaa *trummipõrin* roheline tee. Tänu empsile avastasin sellel suvel enda jaoks uuesti kama, täpsemalt rukkikama. Kuna üritan valget suhkurt mitte väga kasutada ja teised joovad keefiriga, siis mõtlesin, et proovin kamajahu segada jogurtiga…yaaaas! Segu tuleb veidi paksem kui muidu ja seda annab lusikaga ilusti süüa ja mulle nii meeldib! Nektariin oli hea vaheldus viinamarjadele ja muudele marjadele.

Päev 6 – roheline tee, kamapallid jogurtiga ja viinamarjad + marjad mix. Neljavilja krõbuskid said otsa ja asemel tulid kamapallid. Veel oli natukene marju järgi ja muidugi pidi neid ju ära kasutama.

Ja ma avastasin, et mu ‘nädal aega’ oli tegelt 6 päeva…. ah mis seal ikka, ilmselt viimasel päeval sõin jälle putru, sest seda söön tihedamini kui siit võib-olla välja paistab. Igastahes, hommikusöök rokib ja hakake kõik hommikust sööma, sest see annab päevaks palju rohkem energiat kui lihtsalt tee/kohvi joomine.

R x

inside out

Tartusse tulles on kohe täitsa hea kui on selline ‘privileeg’, et saad minna kinno ükskõik millal sa tahad, sest alati jooksevad mingid filmid, mitte nagu Haapsalus, kus kolm päeva järjest näidatakse sama filmi ja siis oota seda mida näha tahad kuu aega. Just… seega Tartusse jõudes ei läinud kaua aega, kui sai üle pika aja jälle sammud kinosaali poole seatud. Okei, tunnistan, üks plusse on veel popkorn ja need vinged ‘imetolmud’, mida sellele peale saab raputada ehk siis loe: oma popkorn täiega üle soolata. No rugrats.

Seekordseks filmiks oli Inside Out.

inside-out

Jaaaa, multifilm. Tegelikult aga üks selline multifilm, mis pidi olema kuidagi eriti deep. Pixari poolt tehtud ja kujutas see endast siis seda, et filmi peategelase, Riley peas ”tegutsesid” viis emotsiooni: Rõõm, Kurbus, Hirm, Vastikus ja Viha. Nii nad seal viiekesi tegutsesidki ja üks hetk Rõõm sattus täbarasse olukorda ja teised pidid ilma temata hakkama saama ja Riley elu juhtima ja põhimõtteliselt kogu filmi point oli see, et elu ilma rõõmuta on küll raske, aga ilma kurbuseta ka. Kõlab sügavalt eks.. hah. Tegelikult oli film ise väga hea ja kuigi olime peale lastevanemate, kes oma juntsudega kohale tulnud olid, vist ühed vanemad inimesed seal, polnud sellest küll midagi hullu. Lapsed ilmselgelt vist ei saanud aru sellest filmi ”sügavamast” poolest, aga ega neil veel pole vajagi. Rõõm meenutas mulle terve filmi Tinkerbelli lihtsalt oma välimusega, random. Tegelikult aga soovitan kõigil veel, kui võimalus, seda filmi vaatama minna, sest minu arust on Pixari animafilmid alati tasemel (The Incredibles 2 võiks juba tulla yes).

bubble

Kui vahel ongi tunne, et tahaks väga teada mis inimese peas toimub või mida keegi just konkreetsel hetkel mõtleb, siis nüüd ilmselt tulevad esimese asjana ette mingid roheline, punane, sinine jne kollid.. jei. See sinine (Kurbus) meenutas mulle terve filmi mingit segu Kristel Aaslaiust ja Rebel Wilsonist.. random vol 2. Ja siis mõtled ja mõtled ja mõtled mis kange üks emotsioon seal tõmbab ja mis nuppe teine vajutab. Võimalus on ka see, et tulevad ajutöölised ja teevad kõik mõttetöö sinu eest ära.

R x

project ren-way

Igavus võib vahel olla oi-oi kui inspireeriv. Ehk siis üks päev kui tööl väga vaikne päev oli ja selline tunne, et kõik sarjad vaadatud, tuli kuskilt vägagi random idee vaadata Project Runwayd – eestlastele ilmselt vähe rohkem tuntud nime Heidi Klum otsib moeloojat all. Ühesõnaga, kes on täiesti kivi all elanud ja ei jaga sellest midagi: saate formaat kujutab endast seda, et disainerid pannakse igas saates proovile erinevates ülesannetes, nt peavad disainima prügist täiesti kantava riideeseme või hoopiski toidust ja saadet juhib Heidi Klum… duh.

kleit1    kleit2

ÜHESÕNAGA, milleni ma siis jõuda tahtsin on see, et kuigi olen kunagi seda sarja ehk telksist näinud-peale sattunud, pole olnud huvi väga süveneda, aga nüüd vaatasin 12. ja 13.hooaja lihtsalt jälle mingi paari-kolme päevaga ära ja olin lihtsalt vaimustuses, kui vinge ja cool ja tuus jne. SEEGA, tuli mulle selline idee…., et mina, kes pole põhikoolist saati õmblemist sallinud ja kellele on kunstiannet antud umbes sama palju kui mu kassile, võtan ette sellise väljakutse, et disainin ja õmblen ise endale lõpukleidi. Just – kui hästi läheb tuleb tuleva aasta kevadel ülikool lõpetada ja päris alasti ka seda teha ei saa, seega miks ka mitte. Ilmselt mitmed nüüd naeravad mu siinkohal välja, et ega sa kriipsujukule kostüümi selga ei joonista, aga you’ll see, ma teen selle ära ja it will be fierce. Hetkel on mul peas umbes 110 mõtet ja järsku tundub kõik tänavatel ja metsas jne mega inspireeriv ja ma tean, et see on vaid korraks. Kindlasti tuleb ette olukordi, kui mul on selline tunne, et fuck it, ma lähen kohe poodi ja ostan selle nõmeda kleidi ära või siis võtan sahtlist mingi suvalise mida nagunii kordagi kandnud pole, aga sisendan endale juba varakult, et ‘sa teed selle ära, sa teed selle ära’. Mu arust üks viis kuidas ennast mingil moel ületada ja midagi uut jälle proovida. Ilmselt saan suurima inspiratsiooni mingisugusest Marchesa kleidist, sest need on lihtsalt niii super ilusad. Vaja ongi lihtsalt, et kuskilt tuleks mingi kunstitalent, sest ideed on peas olemas, aga käsi ei oska neid paberile õigesti joonistada.

R x