reumatoidartriit – misasja?

Küsite, et mis see küll olla võiks? No, stay tuned ja valgustan teid natukene selles osas. Kõik algas jaanuaris 2014: täiesti tavaline talv, täiesti tavaline Tartu elu. Ainult see polnud tavaline, et ühel hommikul ärkasin üles käed täiesti paistes, punased ja valusad. Kohe oli aru saada, et asi pole normaalne ja tegin oma esimese külaskäigu Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralisse osakonda. 3 tundi istumist ja arst pmst saatis koju tagasi, et pole midagi hullu, lihtsalt magasid pmst käed liiga kaua padja all – ha ha ha. See asi kordus muidugi ja juba teine kord erakorralises olles sain mingi normaalsema arsti jutule, kes sai kohe aru, et siin on erialast arsti vaja ja mind saadeti reumatoloogi juurde. Jaanuaris käisin haiglas kokku rohkem vist kui terve elu seal veetnud olen. Kogu selle nalja lõpetuseks diagnoositi mul reumatoidartriit. Minu esimene reaktsioon oli täiesti dumbfucked lihtsalt – reuma?? artriit?? kas need mitte pole vanainimeste haigused. Vot ei ole ikka küll. Väike copy-paste aitab ehk paremini asjast aru saada:

Reumatoidartriit (RA) on krooniline pidevalt edasiarenev, hulgiliigesepõletik, mis võib alata igas elueas, esinedes enam naistel. Reumatoidartriidi tekkepõhjused pole selged.

Just nii ja mina polnud mitte kunagi varem sellest kuulnud. Hiljem muidugi sain teada, et mitmel minule üsna lähedal oleval inimesel on see sama haigus. Ühesõnaga, peale mitmeid kordi arsti juures käimisi, palju verd andmist ja uuringuid sain teada, et edaspidi elan tabletidieedi peal. Olles terve elu peres olnud just see terve laps, oli see suht šokk ikka kui öeldakse, et nüüd sööd igapäevaselt kahtesid erinevaid tablette ja siis veel pühapäeval 7 tabletti ja siis hakkad veel iga kuu kontrollis ka käima! Wipiiii.

Kirss tordil oli muidugi teavitus, et nüüdsest EI kõigele spordile, mis on suurem koormus randmetele, põlvedele või hüppeliigestele ja ainukene asi põhimõtteliselt mida teha võid, on ujumine, mis pole mulle kunagi väga meeldinud. Eluaeg sportlik pliks olnud, siis oli küll suht põnts. Peale selle on muidugi keelatud alkoholi tarbimine, eriti kihiliste jookide jnejne, aga noh eks neid slip-upe juhtub ikka ja jälle.

Hetkel tundub, et hullemad ajad on möödas: need hetked 2014. aasta algusest, kui ärgates voodist välja ei saanud, käed nii paistes, et pükse jalga tõmmates olid pisarad silmis või see kui häbist Madlilt abi küsid, et endale teevett kannust valada, sest käed lihtsalt ei taha sinuga kaasa töötada. Those were the days… aga ekstensiivne tablettide tarbimine on ilmselt oma töö teinud ja taolisi päevi juhtub hetkel ikka väga harva. Arsti külastan ikka, aga õnneks mitte nii tihti, et päris iga kuu peaksin sammud haiglasse seadma, kuigi kliinikumi erinevates hoonetes võiksin ekskursiooni teile teha küll juba.

Muidugi on haigus oma jälje jätnud juba, aga ma ei leia, et see oleks tõesti mingi esimene asi mida ma inimesele kohe peaks ütlema, et ÕU MUL LIIGESED HAIGED TEADSID WÄ. Selle postituse teen ka lihtsalt selle mõttega, et kuna ise olin täiesti teadmatuses, et mis shit see üldse on, siis äkki kellegil on samad sümptomid või jumal teab mis ja jah. Haletseda pole vaja, sest nagu arst mulle rõõmsalt teatas: ‘Ära muretse, see pole selline haigus millesse ära võib surra!! :)’

Elan ikka rõõmsalt ja elujõuliselt oma elu edasi ja teen sporti ka natukene ja yolotan meelemürkide vallas, mis siis, et järgmine päev liigesed natukene peksa tahavad anda, aga vähemalt ei jää koju norutama, et ma olen nüüd invaliid, kindlasti mitte!! Tuleb lihtsalt oma keha kuulata ja asja mõistusega võtta, sest tagajärjed võivad olla nats kurvad. Mul oli üks lahe pilt oma paistes sõrmest ka, aga õnneks on see ära kadunud.

R x

Advertisements

3 thoughts on “reumatoidartriit – misasja?

  1. Ei taha kõlada inimesena, kes on rõõmus sellise asja üle, et kellelgi on midagi pahasti, aga hea teada, et ma pole ainuke, kellele on ujumine ainus ohutu sporditegevus ning et liigesed on jurad. Mul on küll põlved pekkis (st kõige hullemas seisus), aga ei saa välistada kõiki ülejäänud liigeseid, sest nad liiguvad nii nagu tahavad (liigeste üliliikuvus) ja võivad iga ootamatu hetk oma seisundist välja minna ja kõik on kohe pekkis. Kõige hullem on muidugi see, et see on sünnist saati, kuid ma sain sellest väga palju hiljem teada ja seetõttu ongi praegu eriti hull.

    Like

    • Renata says:

      Jaa, muidugi ei kõlanud see kommentaar niimoodi. Väga jama, et ikka sellised haigused eksisteerivad ja eriti jama, et sul eriti hull see praegu on. Ise hetkel suht rahul, et praegu väga hull pole, samas tean, et see võib ka olla lihtsalt see ‘turvatsoon’ ja mingi hetk tuleb asi kolm korda hullemalt tagasi.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s