tatoveeringu juttu

Jah, ma ka ilmselt ĂŒks neist, kellelt vanamutid kunagi hakkavad lapsi ĂŒhistranspordis kĂ€est Ă€ra kiskuma, sest olen tumeda peaga ja tatoveeringutega ehk siis ilmselt kuskilt vanglast plehku pistnud ja lapse kellegilt Ă€ra varastanud? See selleks.

Tatoveeringud on mulle alati meeldinud, juba ammu-ammu, which is why ma ilmselt tegingi oma esimese tatoveeringu juba 15-16.aastaselt (alzu kickib sisse, tĂ€pselt enam ei mĂ€leta). Ma ei ole pĂ€ris kindel, kuidas emps mul ĂŒldse lubas seda teha, ilmselt moosisin ta kuidagi Ă€ra ja tegin selgeks, et jaaa ma kindlasti ei hakka seda kahetsema ja plsplspls. Diil oli siis selles, et esimene ei tule eluaegne, vaid kuni 5 aastane, seega see kĂŒll jÀÀb eluks ajaks, aga ta kulub kiiremini kui muidu ja 5 aastaga peaks juba nii kole olema, et kas teed eluaegse ĂŒle vĂ”i vaatad muud edasi mis teed.

tatokas

Kuna ise seljataha vĂ€ga tihti ei vaata, siis ehmatasin ka Ă€ra, eriti vĂ”rreldes teistega, kui kulunud see esimene ikka on. MĂ€letan, et mulle rÀÀgiti seda, et koht mille valinud olin on ĂŒks valusamaid ja muidugi ajas see natukene nĂ€rvi sisse. Tegelikult aga oli juba pool esimesest lausest tehtud, kui uurisin, et millal siis pihta hakkame – ma ei tundnud mitte midagi. Kui nĂ”el muidugi luu juurde sattus, oli valus ikka, aga mitte midagi vĂ€ga hullu. Ütleks, et tekst ise on siiani minu jaoks tĂ”ese tĂ€hendusega, aga kuna see nii kulunud on jms, siis ilmselt vaatan kas teen uue pildi peale vĂ”i ikkagi teen teksti ĂŒle.

Üks asi on tĂ€iesti tĂ”si: sa teed ĂŒhe Ă€ra ja tahad juba uut. Tulin salongist vĂ€lja ja oleks kohe uuesti uut tegema minna tahtnud. Tegelikult tuli jĂ€rgmine alles 3 (?) aasta pĂ€rast ja ka tekst. Too konkreetne on pĂ€rit Emeli Sande laulust Lifetime ja asub paremal pool kĂŒljel. See koht oli juba natukene valusam, kui aus olla.

tatokas2

Kolmas ja hetkel viimane tuli aastakene hiljem ja eelmise alla. Nooltel on ju sada erinevat tÀhendust ja mÔne jaoks Àkki mega mainstream tatoveering, aga ma ei tea, mulle meeldis. Mul ongi suhteliselt suva, mida keegi neist arvab, peaasi, et mulle endale meeldiks, sest need on minu kehal.

Hetkel on jÀÀnud pikem paus, aga kindlasti on mul vĂ€hemalt 2 mĂ”tet peas, mida tahaksin lĂ€hema aja jooksul Ă€ra teha. Kahju ainult, et tatoveeringu tegemine pole odav lĂ”bu, muidu teeks koguaeg. Samas on mul olnud koguaeg pĂ”himĂ”te, et need peaksid jÀÀma mul sellistesse kohtadesse, kus neid saaks vĂ”imalikult hĂ€sti peita, sest vĂ”imalik, et kunagi tulevikus kuskil töötades jÀÀksid need ette kui oleks nt randmel vĂ”i kuskil vĂ€ga nĂ€htaval kohal. Kindlasti ĂŒtlen, et igal tatoveeringul ei pea olema max mega super deepi tĂ€hendust, peaasi, et tehtu meeldiks endale ja ise oleks rahul.

Advertisements

positiivne positivus pĂ€ev 3

Kolmas pĂ€ev oli ilmselt kĂ”ige aeglasem pĂ€ev: hommikul Ă€rkasin kĂŒll vara, aga ikkagi lebotasin telgis suhteliselt pikalt ja ei viitsinud kuhugi end liigutada. Ann aga tahtis ringi liikuda ja siis me lĂ€ksimegi festivalialale ja passisime vaatasime niisama ringi ja siis hiljem vĂ”tsime telklast sĂŒĂŒa ka. Proovisin mingi vegan wrapi Ă€ra, mis oli tĂ€itsa hea, aga soola oleks natukene juurde kĂŒll tahtnud. Tegelikult ei tea kuhu see toit kĂ”ik mahtus, sest suht konstantne söömine kĂ€is seal, aga vot nĂ€edsa.

Ann sai lĂ”puks peale kahte pĂ€eva piibu ka pĂŒsti ja kuigi see tegelikult polnud lubatud telklas vist, siis tegime seda ikka. Üks hetk olid millegipĂ€rast kĂ”ik suhteliselt kadunud vĂ”i igal pool laiali, osa rahvast kĂ€is ujumas jnejne. Mingi hetk tuli Grete riideid vahetama ja siis lĂ€ksin koos temaga ja teiste naistega festarile, et ns ringi vaadata ja vĂ€rki. KĂ€isime silent discot tegema, ehk siis siuke kuubik, lĂ€hed sisse ja vĂ”tad kĂ”rvaklapid ja kuuled muusikat ja siis tantsid, see oli fun. KĂ€isime Palladiumi laval Lexsoul Dancemachine’i ka kuulamas ja vaatasime niisama ringi.. aa tegime Ewertiga creepy stalkerselfie ka.

11751358_881904665217250_2134969198_n

Viimasel pĂ€eval oli pĂ€ris mitu esinejat keda oleks tahtnud veel kuulama jĂ”uda, aga kahjuks ei jĂ”udnud. Keldri Jaak ehk Basement Jaxx oli kĂŒll vĂ€ga vinge, tĂ”mbasid ka rahva korralikult kaasa elama ja tegid igasugu pulli seal laval. Üks hetk panime telklas aga asjad kokku ja viisime bussi, et saaks kohe peale viimast esinejat bussi peale hĂŒpata ja Ă€ra sĂ”itma hakata. Viimane esineja oli Robert Plant ja kuigi sound jms olid tegelikult vĂ€ga head, siis ikkagi vĂ€ga rĂ€igelt ei erutanud see esinemine ja vĂ”ib-olla oli asi ka juba vĂ€simuses. Kontsert sai lĂ€bi, liikusime Maido ja Annagretaga bussi poole ja teised olid juba seal. Alguses jĂ€i jutt, et kuna pidi puhuma pandama, siis istun mina rooli ja sĂ”idan parklast vĂ€lja. Tegelikult sĂ”itsin PĂ€rnusse vĂ€lja juba. Parklast vĂ€lja saamiseks lĂ€ks kĂ”igest umbes 50 minutit 🙂 aga vĂ€hemalt bussis pidu elas suhteliselt kuni PĂ€rnuni vĂ€lja. Seal oli plaan mĂ€kki minna ja kerge drive-in teha ja muidugi kohale jĂ”udes tuli vĂ€lja, et just tĂ€na öösel see suletud haha… ehk siis kiire stati ring ja kodupooooleeee.

Eelmise aasta Positivusega ei anna asja muidugi vÔrrelda, esimesel korral alati kÔik uus ja huvitav ja lahe, aga siiski, ka see aasta oli asi vÀga kÔva ja teeme teinekord veel!

telkla

positiivne positivus pĂ€ev 2

As usual, siis Positivusel on mu jaoks suhtelisel raske kaua magada, sest kui öösel vahepeal lĂ€heb telgis mega kĂŒlmaks, siis vastu hommikut tĂ”mbab vĂ€ga palavaks Ă€ra ja vĂ€ga enam edasi ei saagi magada. Muidugi olid mĂ”ned inimesed veel varajasemad ja siis ongi, et kuuled Ă”uest hÀÀli ja mĂ”tled, et Ă€rkaks siis ise ka ĂŒles. Seega, Ă€rkasingi mingi 8-9 paiku ja teiseks pĂ€evaks oli planeeritud Riiga sĂ”it, sest paljud tahtsid pesus kĂ€ia ja Lidos korraliku sööki saada. Suht masendav ikka kui Ă€rkad hommikul ja su hommikusöök on krĂ”psud ja Somersby. TĂ€nu sellele oli mul vĂ”imalus esimest korda diskobussi rooli istuda ja sĂ”ita esimesed 60 km.. just in case y’know. Kerge Statoili peatus ja siis Riia poole ja saimegi lĂ”puks sööma: Lidoga on ju alati see vĂ€rk, et tahaks kĂ”ike vĂ”tta, sest nii hea hinnaga ja siis kuhjad endale mingi hunniku ette ja siis jaksad umbes pool sellest Ă€ra sĂŒĂŒa. Ehk siis kĂ”ik suht surid peale seda söömat seal.

lido

Pildi peal ei tundu mu tĂ€idetud paprika kohe ĂŒldse mitte nii isuĂ€ratav ja maitsev kui ta tegelikult oli. Tore oli vahelduseks kogu sellele rĂ€mpsule mis nv jooksul sisse sai söödud mingit enam vĂ€hem normaalset toitu ka saada.

Salacgrivasse tagasi jĂ”udes tervitas meid ĂŒpriski hall ja vihmane ilm, mistĂ”ttu ei saanud vĂ€ga enam Ă”ues istuda, aga kuna Rasmuse telk juhtus olema mingi konkreetne villa ja me mahtusime selle eeskotta mingi ĂŒle 10 inimesega suht vabalt Ă€ra, siis kolisimegi sinna. posikasss

Seal tegime kerge baila, et saaks peotuju ja sooja ikkagi sisse. Mingi hetk liikusime festivaliala poole, sest tahtsime ikka Ewertit ka nĂ€ha – nende kontsert oli muidugi ka vĂ€ga hea, ei pidanud pettuma.

posikasjÀger

Vahepeal kĂ€isime JĂ€germeistri telgis tantsimas ja hiljemaks olid plaanitud muidugi Charli XCX ja Kasabian, aga kuna nad natukene kattusid, sest olid erinevatel lavadel, siis pididki kas valima vĂ”i ĂŒhe Ă€ra kuulama ja teisele jooksma, mis variandi mina ka valisin. Charli XCX oli ikka ĂŒlim, arvan, et see vist oligi esinemine mis mulle selle aasta posikalt kĂ”ige rohkem meeldis. Ta suutis rahva ikka korralikult elama panna ja veidi kahju, et ta pealaval ei esinenud. Hiljem siis ruttu-ruttu Kasabiani kuulama, mis oli samuti vĂ€ga hea, ei oskaks ĂŒldse kurta. LaupĂ€eval oli ka see vĂ€rk, et öösel kell pool 4 (!!) oli Grind Live ja muidugi oli sinna plaanis ikka minna. SellepĂ€rast oligi vist laupĂ€eval kĂ”vemat sorti pidu ka, et piipol pidi end ĂŒleval hoidma. Üks hetk hakkas mul pea valutama ja lĂ€ksin telki puhkama, mĂ€letan seda, et Bert ja MĂ€ndla veel kutsusid ka, et lĂ€heme Grindile nĂŒĂŒd ja siis ma olin ‘jaja’ ja siis jĂ€rgmine hetk Ă€rkasin hommikul… woop. MĂ”ni mees muidugi jĂ”udis kell 8 alles telklasse ja pidu kestis veel edasi, aga see ongi see festivali vibe. Üks kontsert millest too pĂ€ev ilma jĂ€in oli Curly Stringsi kontsert, et oleks tahtnud neid live-s nĂ€ha, Ă€kki oleks nad lĂ”puks meeldima ka hakanud mulle haha.

positiivne positivus pĂ€ev 1

Ja jĂ€lle ongi kĂ€idud ja nĂŒĂŒd on veits selline tunne, et suvi ongi lĂ€bi.. aga ainult veits.

Kui alguses sai plaanitud, et ikkagi minek enda autoga nagu eelmine aasta, siis lĂ”puks lĂ”petasin ikka diskobussi seltskonnas ja see oli vĂ€ga vinge. SĂ”itu plaanisime alustada reede (17.07) hommikul 9 paiku, niiet MĂ€ndla hakkas juba kell 8 inimesi peale korjama, et saaks vĂ”imalikult kiiresti sĂ”itu ja kohale, sest mitmed olid juba eelmine Ă”htul laivi lennanud. Ilm oli too hommik ikka ĂŒpriski vihmane ja pmst kĂ”ik kes bussile peale said olid veits tilkuvad ka. Kuidagi isegi olime graafikus ja saime natukene peale 9t PĂ€rnu poole liikuma, kus pidi toimuma Kaubamajaka peatus ja pidime saama kokku teise bussi ja Leo autoga. MĂ”eldud tehtud ja PĂ€rnus oli ikka korralikum shoping – alkoholi ja toitu varuti pmst aastaks.foood

diskobus

Suht tihti kĂ€is suhtlus rahvaga, kes juba kohal olid, et teada saada mis ilm on kuidas on jne, sest meil ikkagi enamus teed sadas mingit rĂ”vedat vihma ja vahepeal nagu oleks isegi rahet tulnud. Igastahes, Salacgrivasse jĂ”udsime kohale ehk mingi 15 (?) ajal jaaa siis oli juba sĂ”idust kĂŒll natukene kopp ees. Muidugi oli veel ees see traditsiooniline jĂ€rjekorras passimine ja kĂ€epaela saamine, et saaks vabalt ikka ringi kĂ€ia. LĂ”puks telklasse saades kĂ”mpisime Haapsalu rahva poole ja lĂ”puks jĂ”udsime oma 10 koti ja muu asjaga kohale ka. Mul oli see luksus, et ise telki kaasa ei pidanud vĂ”tma ja ĂŒles panema, sest Ann oli juba pĂ€ev varem kohal ja bunkisin temaga.

Loomulikult tekkis telkide keskele ikka traditsiooniline matkatooliring ja lebo vĂ”is alata. Õnneks oli kohapeal normaalselt soe ilm… veel.. ja sai natukene lebotada enne festivalialale minekut. Festivaliala ise oli nagu ta oli ka eelmine aasta: erinevate firmade telgid vĂ€rgid, hĂ€sti palju mĂŒĂŒdi muidugi lillepĂ€rgi ja neid flash tattoosid ja asju, suuuuur pallimeri, silent disco, suur Super Viva LOVE mĂ€rk, millega sai pilti teha, charging zone, TOI TOI-d ja muidugi mitmed erinevad lavad jnejne. Enamus neid suuremaid kontserte olid Nordea ja Lattelecom lavadel, kus siis saigi kĂ”ige rohkem aega veedetud.

posikas15

Hiljem lĂ€ksime tagasi telkimisalale, mis oli ka omaette muidugi lahe, igasugused erinevad söögiputkad, jalgpalli sai mĂ€ngida jms. Lisaks paljudele teistele esinejatele esinesid esimesel Ă”htul Tom Odell ja Placebo, mida mĂ”lemat nĂ€ha kindlasti tahtsin. Kuna sellel posikal polnud nii palju ”’mainstream”’ artiste, kellel kĂ”ike laule peast tead nagu eelmine aasta, siis vĂ”tsin seekord eesmĂ€rgiks lihtsalt tĂ€iega nautida neid kontserte ja elada kaasa isegi siis, kui laule ei tea. Tom Odell oli vĂ€ga hea ja kuigi mitmed laulud olid sellised suhtelised venivad vĂ”i noh…jah, siis ikkagi, rahvas elas kaasa. Placebo oli samuti vĂ€gaaa hea, selle koha pealt olin kĂŒll pĂ€ris impressed, sest teadsin neilt ainult paari laulu, aga live oli ikka ĂŒlikĂ”va. Muidugi peale seda pidu ei lĂ”ppenud ja enamus pidutsesid ikka varajaste tundideni vĂ€lja, kuigi muidugi, laupĂ€eval oli veel kĂ”vem pidu. Ise lĂ€ksin esimene Ă”htu varem magama kui enamus, sest igast terviseprobleemid tahtsid kĂ”ik korraga kimbutama tulla. Filmisin kĂ”ik kolm pĂ€eva ĂŒles ka, niiet kel huvi, klikake SIIA. JĂ€rgmises postituses rÀÀgin teisest pĂ€evast, sellest kuidas Riias end heast toidust tĂ€is toppisime jaa muust lahedast.

(elu)ĂŒlikool

Hetkel vĂ”tab natukene aega, et jĂ”uaks kohale, et suve ongi jÀÀnud veel vaid poolteist kuud ning peale seda peab jĂ€lle tagasi Tartusse pöörduma ja tagasi Ă”pingutesse sukelduma… vĂ”i siis mitte. Samas on nii veider vaadata, kuidas hetkel nii paljud selle ĂŒlikooli sisseastumisega tegelevad ja mĂ”elda, et what, ma olin ise ju JUST samas olukorras ja nĂŒĂŒd juba vĂ€hem kui aasta pĂ€rast peaks loodetavasti baka diplom kĂ€es olema. Da fuck.

Ausalt öeldes saades sisse Tartu Ülikooli ja veel inglise keele filoloogia erialale oli alguses kĂŒll hea tunne, et awyeah, tead kĂŒll, Tartu Ülikool ju, statistika jĂ€rgi parim ĂŒlikool Eestis jnejnejne. Ootused olid kĂŒll igastahes kĂ”rged ja teades, et Tartu selline ĂŒlikoolilinn on, siis vĂ”iks ju arvata, et elu keeb koguaeg ja pidevalt on tegevust. Reaalsuses tuli aga vĂ€lja see, et minu kursus pole mitte ĂŒldse ĂŒhtne, eriti esimesel aastal, kui suhtled mingi paari inimesega lĂ€hemalt ja ĂŒlejÀÀnud on selline nii ja naa. Kindlasti oleks aidanud asjale kaasa nĂ€iteks mĂ”ne korbiga liitumine jne, aga otsustasin rohkem ikkagi keskenduda Ă”ppimisele. Õnneks teisel aastal lĂ€ks kursakatega suhtlemine ka palju tihedamaks, aga kurta saab alati.

Mitu korda on minult kĂŒsitud, et ‘no oled siis rahul oma erialaga vĂ”i Tartu Ülikooliga?’ ja eks vastus on ikka jah. Ei kujutaks end ette vĂ€ga midagi muud Ă”ppimas, sest meeldib, et saan pidevalt inglise keele praktikat jms, mis mind kaua huvitanud on. Muidugi oleks vist tĂ€iesti vĂ”imatu see, et kĂ”ik ained oleks meeltmööda ja vahepeal ei viskaks koppa ette. VĂ”in ka öelda, et ei tea siiamaani, mis hakkab saama peale bakalaureust – mitmed kursakad teavad juba kindlalt, et magister on kohe otsa tulemas ja kujutavad end juba kuskil koolis Ă”petamas vĂ”i tĂ”lkijana töötamas, kuid mina mitte. Samuti ka seda, et kindlasti saab samavÀÀrse ja mĂ”neti vĂ”ib-olla isegi parema hariduse mĂ”nes muus ĂŒlikoolis ka.

Uutele sisseastujatele ĂŒtleks, et Ă€rge muretsege, kui tunnete aasta vĂ”i isegi paari pĂ€rast, et eriala teile ei sobi.. alati on vĂ”imalus midagi uut proovida ja ĂŒlikool ei jookse eest Ă€ra ja kellegagi vĂ”idu pole samuti mĂ”tet joosta. Isegi kui Ă”pite teatud aja midagi, mis hiljem tundub, et ei sobi, on siiski mĂ”ned uued teadmised ja kogemused juba omandatud. Samuti vĂ”ib juhtuda, et mĂ”ni rakenduslik eriala on hiljem palju kasulikum.

R x

ainult naistele

Tegelikult oli seal mehi ka… ehk siis kĂ€isime sĂ”brannadega Magic Mike XXL vaatamas.

Algne mĂ”te tuli Gerttelil, et ajaks kamba kokku ja lĂ€heks 08.07 Plazasse Magic Mike XXL-i esilinastust vaatama, sest siis toimus ka naisteĂ”htu ja jagati igast lahedat nĂ€nni ja teate kĂŒll eks. Saime mingi rahva kokku ja nagu ikka, siis plaanid vĂ”ivad muutuda tĂ€iesti viimasel minutil, seega lĂ”puks oli meil ĂŒsna segasummasuvila seltskond seal koos.

minaaaaa

Pluus: Terranova, pĂŒksid: Humana, papud: mingi lambine jalanĂ”udepood Selveris, kĂ€ekell ja kaelakee: Ebay

Tallinna poole sĂ”itma sai umbes kahe ajal hakata, sest ilm polnud ĂŒldse vĂ€ga ilus, et oleks saanud enne kino nĂ€iteks vanalinna minna vĂ”i midagi muud teha. Peale Anni oli veel Karl-Erik autos ja niimoodi me ilusti sĂ”itsimegi sinna pealinna poole. Kohale jĂ”udes jĂ€tsin auto Laagrisse, sest ei hakanud mina seal Tallinna hullumaja teeremondi liikluses orienteeruma, parem safe and sound. Olude sunnil ja tĂŒhjade kĂ”htude pĂ€rast tegime kerge sissehĂŒppe Hessi, kuhu mina 4 aastat oma jalga tĂ”stnud polnud ja ilmselt ei tĂ”sta jĂ€rgmised neli ja rohkemgi enam ka, sest pool pĂ€eva peale seda kannatasin maovalude kĂ€es jess. Igastahes, mingi aeg liikusime linna poole, seal olles oli meil pĂ”himĂ”tteliselt ainuke variant lihtsalt aega parajaks teha, sest vihm Ă”ues lihtsalt ei jÀÀnud jĂ€rgi. Anett tuli ka mingi aeg Virus olles, istusime natukene niisama ja mingi aeg juba liikusimegi kino poole. Seal ootasime natukene aega Lisettet, Gerttelit ja Eglet ja saimegi oma piletid ja ĂŒles liikuda.

Nagu vĂ€lja kuulutatud oli, siis dresscode oli kingad, kleidi ja ehted ja meie seast pidasid sellest kaks inimest kinni… aga see eest oli terve kino selliseid piffe tĂ€is, et Channingu kĂ”hulihased ka vastu ei saa. Popkorn ja vĂ€rgid ostetud, liikusime saali, saime Dermoshopi poolt kinkekoti, mis sisaldas Aura pohlavett, mis mul pmst prĂŒgikasti kohe lĂ€ks, deodoranti mis tegelikult isegi kasulik ja mingi lambine ĆĄampooni tester. Enne filmi toimus veel igast muude asjade vĂ€lja loosimine, aga meil ofc Ă”nneks kellegil ei lĂ€inud vĂ”itmisega… ja SIIS.. tulid mingid tantsuagentuuri kolm kutti vĂ”i siis peaks ĂŒtlema kaks kutti ja vanaĂ€tt, kes hakkasid seal wannabe tantsima ja strippi tegema ja ronisid esireas olevatele naistele pmst sĂŒlle. Saal naeris kĂ”va hÀÀlega ja alguses oli kĂŒll naljakas, siis oli suht piinlik juba.

naistegakinos

Film ise oli vĂ€ga hea ja tsiteerides Eglet kui saalist vĂ€lja lĂ€ksime: “See oleks vĂ”inud 3D-s olla.” Storyline ise polnud kĂŒll midagi erilist, paar stseeni suht venisid, aga jah, tantsu oli normaalselt ja ilusaid kehasid oli ka. Selline lihtne meelelahutus. Peale filmi lĂ”ppemist oli kĂ”igepealt tĂŒkk tegu, et saalist vĂ€lja saada ja kui vĂ€lja saime, tegime kerge tripi candy shopi ja hiljem lĂ€ksime Cubanitasse istuma. Esimest korda seal olles ĂŒllatas see, kui ĂŒlbed teenindajad seal ikka olid, aga maybe that’s just Tallinn. Igastahes, viimase 18 bussiga lĂ€ksime Anniga Laagrisse ja sealt sĂ”itsime ilusti koju. Oli tore pĂ€ev toredate naistega nende koledate ja vihmaste tööpĂ€evade vahele.

R x

reumatoidartriit – misasja?

KĂŒsite, et mis see kĂŒll olla vĂ”iks? No, stay tuned ja valgustan teid natukene selles osas. KĂ”ik algas jaanuaris 2014: tĂ€iesti tavaline talv, tĂ€iesti tavaline Tartu elu. Ainult see polnud tavaline, et ĂŒhel hommikul Ă€rkasin ĂŒles kĂ€ed tĂ€iesti paistes, punased ja valusad. Kohe oli aru saada, et asi pole normaalne ja tegin oma esimese kĂŒlaskĂ€igu Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralisse osakonda. 3 tundi istumist ja arst pmst saatis koju tagasi, et pole midagi hullu, lihtsalt magasid pmst kĂ€ed liiga kaua padja all – ha ha ha. See asi kordus muidugi ja juba teine kord erakorralises olles sain mingi normaalsema arsti jutule, kes sai kohe aru, et siin on erialast arsti vaja ja mind saadeti reumatoloogi juurde. Jaanuaris kĂ€isin haiglas kokku rohkem vist kui terve elu seal veetnud olen. Kogu selle nalja lĂ”petuseks diagnoositi mul reumatoidartriit. Minu esimene reaktsioon oli tĂ€iesti dumbfucked lihtsalt – reuma?? artriit?? kas need mitte pole vanainimeste haigused. Vot ei ole ikka kĂŒll. VĂ€ike copy-paste aitab ehk paremini asjast aru saada:

Reumatoidartriit (RA) on krooniline pidevalt edasiarenev, hulgiliigesepÔletik, mis vÔib alata igas elueas, esinedes enam naistel. Reumatoidartriidi tekkepÔhjused pole selged.

Just nii ja mina polnud mitte kunagi varem sellest kuulnud. Hiljem muidugi sain teada, et mitmel minule ĂŒsna lĂ€hedal oleval inimesel on see sama haigus. ÜhesĂ”naga, peale mitmeid kordi arsti juures kĂ€imisi, palju verd andmist ja uuringuid sain teada, et edaspidi elan tabletidieedi peal. Olles terve elu peres olnud just see terve laps, oli see suht ĆĄokk ikka kui öeldakse, et nĂŒĂŒd sööd igapĂ€evaselt kahtesid erinevaid tablette ja siis veel pĂŒhapĂ€eval 7 tabletti ja siis hakkad veel iga kuu kontrollis ka kĂ€ima! Wipiiii.

Kirss tordil oli muidugi teavitus, et nĂŒĂŒdsest EI kĂ”igele spordile, mis on suurem koormus randmetele, pĂ”lvedele vĂ”i hĂŒppeliigestele ja ainukene asi pĂ”himĂ”tteliselt mida teha vĂ”id, on ujumine, mis pole mulle kunagi vĂ€ga meeldinud. Eluaeg sportlik pliks olnud, siis oli kĂŒll suht pĂ”nts. Peale selle on muidugi keelatud alkoholi tarbimine, eriti kihiliste jookide jnejne, aga noh eks neid slip-upe juhtub ikka ja jĂ€lle.

Hetkel tundub, et hullemad ajad on möödas: need hetked 2014. aasta algusest, kui Ă€rgates voodist vĂ€lja ei saanud, kĂ€ed nii paistes, et pĂŒkse jalga tĂ”mmates olid pisarad silmis vĂ”i see kui hĂ€bist Madlilt abi kĂŒsid, et endale teevett kannust valada, sest kĂ€ed lihtsalt ei taha sinuga kaasa töötada. Those were the days… aga ekstensiivne tablettide tarbimine on ilmselt oma töö teinud ja taolisi pĂ€evi juhtub hetkel ikka vĂ€ga harva. Arsti kĂŒlastan ikka, aga Ă”nneks mitte nii tihti, et pĂ€ris iga kuu peaksin sammud haiglasse seadma, kuigi kliinikumi erinevates hoonetes vĂ”iksin ekskursiooni teile teha kĂŒll juba.

Muidugi on haigus oma jĂ€lje jĂ€tnud juba, aga ma ei leia, et see oleks tĂ”esti mingi esimene asi mida ma inimesele kohe peaks ĂŒtlema, et ÕU MUL LIIGESED HAIGED TEADSID WÄ. Selle postituse teen ka lihtsalt selle mĂ”ttega, et kuna ise olin tĂ€iesti teadmatuses, et mis shit see ĂŒldse on, siis Ă€kki kellegil on samad sĂŒmptomid vĂ”i jumal teab mis ja jah. Haletseda pole vaja, sest nagu arst mulle rÔÔmsalt teatas: ‘Ära muretse, see pole selline haigus millesse Ă€ra vĂ”ib surra!! :)’

Elan ikka rÔÔmsalt ja elujĂ”uliselt oma elu edasi ja teen sporti ka natukene ja yolotan meelemĂŒrkide vallas, mis siis, et jĂ€rgmine pĂ€ev liigesed natukene peksa tahavad anda, aga vĂ€hemalt ei jÀÀ koju norutama, et ma olen nĂŒĂŒd invaliid, kindlasti mitte!! Tuleb lihtsalt oma keha kuulata ja asja mĂ”istusega vĂ”tta, sest tagajĂ€rjed vĂ”ivad olla nats kurvad. Mul oli ĂŒks lahe pilt oma paistes sĂ”rmest ka, aga Ă”nneks on see Ă€ra kadunud.

R x