vii-ple-me

Õppides Inglise keelt ja kirjandust on meil kohustuslikus korras vaja ära teha ka üks teine keeleaine lisaks. Sel kevadsemestril oli mul lõpuks võimalus võtta endale tunniplaani viipekeel. Juba mitu semestrit oli see mõttes võtta, aga varem oli see kahjuks kattunud mõne teise kohustusliku ainega, mistõttu tegin vahepeal veel hispaania keele ka ära. Isegi ei tea mis selle viipekeele juures tõmbas, aga millegipärast tundus see väga-väga huvitavana ja võin juba ette öelda, et ei pidanud pettuma.

Aine ise oli üles ehitatud praktikumide peale, mis toimusid kaks korda nädalas, st. et puududa väga ei saanud, sest muidu sa lihtsalt paratamatult jäid seal maha, kuna Eesti viipekeele jaoks on internetis vaid üks põhjalik sõnastik ja ka seal osad viiped erinesid neist, mida meie õppisime. Igastahes, viipekeel on nagu iga teine keel, mis siis, et paljud arvavad, et kuidas see saab omaette keel olla – see on. Lisaks sõrmendamisele ning erinevate algviibete omandamisele õppisin palju uut ka kurtide ning nende kultuuri kohta, ehk siis suht best of both worlds minu arust.

Alustasimegi sõrmendamisest, mille kohta meie õppejõud, kes ise on elukutseline viipekeele tõlk ning abielus kurdiga (kelle endaga meil oli ka võimalus semestri lõpus viibelda), algusest peale toonitas, et kuigi seda kasutatakse viipemaailmas, siis tegelikult pole see viipekeele osa. Sellega on lihtsalt hea tähestikku selgeks õppida ning nimesid sõrmendada. Nimedest veel seda, et kurtide maailmas on enamasti viipenimed: näiteks meie presidendi viipenimeks näitad endal kikilipsu jne. Näiteks minu viipenimi oleks selline liigutus, et tõmbad nagu jopelukku alt üles kinni… sest noh.. Lukk. Sealt edasi õppisime ära põhiküsimused, numbrid, emotsioonid, komplimendid, viisakusväljendid, iseloomuomadused ja välised karakteristikud, hiljem jõudsime läbi võtta veel ka perekonna, riietuse ning kodu teemad. Ühesõnaga, VÄGA palju uut, eriti kui varem kunagi sellise asjaga kokku pole puutunud. Huvitav oli ka see, et miimika on kogu asja juures väga tähtis ja paljud kurdid tegelikult loevadki enamus ka huultelt, mistõttu peab viibeldes kaasa artikuleerima. Õnneks meie õppejõud oli üks toredamaid ja normaalsemaid kes mul siiani üleüldse on olnud ja väga toetav.

Aines otseseid kontrolltöid ning eksamit polnud, aga vahepeal olid meil vaja lihtsalt teha mingid lühijutud või laused, mida me siis kõigi ees viiplema pidime. Mis oli ka hea ja ei lasknud asjadel meelest minna, oli see, et pidevalt käis harjutamine, kas paarides või gruppides või siis omaette. Lisaks vaatasime ka filme ja muid erinevaid asju, mis andsid päris hea vaate kurtide maailma. Praegu just tunnen ka, et peaksin asju üle vaatama, sest pole peale kooli lõppu peaaegu üldse viibelnud ja ei taha, et asjad päris meelest ära läheks. Lõppu panen ühe video endast viiplemas, et ehk mõnda huvitab, vaadake kas saate aru 😀

CLICK MEEHHH

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s