jaanid jaanid peeter paanid

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohiiii… või siis pigem jaanipäeval kindlalt sajab vihma. Just täpselt samamoodi oli selle aastase jaanipäevaga. Hommik oli paljutõotav ja siis üks hetk hakkas sadama ja sadas kohe täitsa terve päev järjest. As usual, siis jäid jaaniplaanid suht viimasele minutile, aga jäi ikkagi Perakülla minek. Viimati käisime seal tähistamas üleelmine aasta ja siis tegi ilm suht sama trikki. Tegelikult ei teadnudki enne kui ise kohale jõudsid, et mis rahvas seal siis lõpuks koos on – sai panna pidu selliste inimestega, kellega ehk muidu ühte seltskonda väga tihti ei satu, mis oli vinge.

Paljud läksid juba päeval 15 ajal jne kohale ära, et rahulikult grilli teha ja sisse end sättida. Sellel ajal aga sadas veel korralikult vihma ning kuna minu minek oli planeeritud umbes 18 peale, siis helistati, et kas saaksin Kerdi juurest tuua teise katusealuse veel – mõeldud, tehtud. Tõin selle ära ja hakkasin inimesi peale korjama, ilm oli tollel hetkel veel ikka suhteliselt masendav. Lõpuks saime kõik, mina, Karl-Erik, Grete ja Raili oma kodinatega peale, poes käidud jne ja saime lõpuks natukene enne 19 minema. Alguses mõtlesin küll, et jääme hilja peale, aga tegelikult kohale jõudsime üllatavalt ruttu ja kõige parem oli see, et me tõime endaga vist kuiva ilma ka kaasa, sest põhimõtteliselt kogu selle aja jooksul kui seal olime, siis vihma enam ei sadanud. Tegelikult oli terve rand suht inimesi täis ja meie ei olnud kindlasti ainsad, kes sinna oma jaane tähistama jõudsid. Kahjuks traditsioonilist jaanilõket meil polnud, aga väike leek oli grillis olemas, niiet still counts!! Keegi üle selle ei hüpanud ega midagi, aga noh..

jaanidkollage

Teine katusealune sai suurte raskustega püsti, rahvas mängis rannas Ameerika jalgpalli, laud oli toitu täis, grill töötas ja kõik oli väääga timm. Vesipiibud pandi ka püsti ja üks hetk hakkasimegi mõndadega bussijuhti mängima ja bailaringi tegime ka, polnud bailat niii kaua mänginud, et vahepeal ei mäletanud mida mingi kaart tähendabki lol. Igastahes, kell liikus mu arust ikka väga kiiresti ja ühel hetkel väga enam ei tajunud ka, et mis kell on. Enda plaan oli ikka nautida jaanipäeva ja võtta paar jooki ka ja kuna järgmine päev oli kell 11 vaja tööl olla, siis panin paika, et umbes 9 paiku siis võiks liikuda. Tegelikult aga plaanid ei läinud päris nii.

Pidu ikka elas korralikult, muidugi vahepeal osad vajusid ära ja mõned läksid linna ka ära, aga pidu läks ikka edasi, rääkisime rahvaga juttu ja tsillisime niisama. Ilm oli ikka täitsa mõnus, võib-olla lihtsalt sellepärast, et olin end korralikult kinni pakkinud ja siis külm ei jõudnudki hakata. Üks hetk hakkasime rahvaga mängima ‘whats the name of this fucking game’ ja see oli niii veider mäng, aga samas täiega naljakas ka. Väga ei hakka ära seletama mida see endast siis kujutas, aga ühel hetkel läks rahvas ikka korralikult hoogu. Muidugi võeti üks hetk ka laul üles, sest meie enda superstaar Bert Rotberg oli kitarri kaasa võtnud ja siis muidugi läksid vanad head Skype laulud laulmisele ja igast muud korraliku Eesti jaanimuusikat ka.

mängudkollage

Nagu ikka jaanipäeval, siis täitsa pimedaks ei läinudki ja enne kui märgata jõudiski pmst, oli jälle täiesti valge. Üks hetk hakkas Bosse taarakoristust tegema ja mõtlesin, et abistan teda veidi ja Timo tuli ka kampa. Suutsime seal natukene isegi ära ka koristada, sest olgem ausad, prügi ja seda jama oli ikka korralikult. Mingi hetk sai mere ääres käidud ja meri oli nii mõnus rahulik. Sealt tagasi jõudes oli see teine katusealune täiesti otsad andnud, paljud olid magama läinud või kuhugi ära kadunud ja ainult käputäis rahvast istus veel laua taga. Ma arvan, et kell oli umbes niiii pool 4 või midagi? Igastahes, sai seal veel natukene juttu räägitud jne ja siis tuli plaan, et võiks tegelikult juba linna poole liikuda – mina ise ei viitsinud enda telki üldse ülessegi panna ja mu auto rahvas kibeles ka juba kodu poole. Lõpuks ikkagi tuli otsus umbes poole 5 ajal liikuma hakata ja seda me tegimegi. Jätsime viimased vaprad sinna istuma ja vihma tibutamist nautima, peksime Karl-Eriku autos üles korraks ja hakkasime Haapsalu poole sõitma. Tagasisõit oli väga mõnus, nii vaikne ja rahulik ja kuigi pool teest sadas vihma, siis oli see kuidagi väga värskendav. Viisin kamraadid linnas koju ära ja ise jõudsin koju nii umbes poole 6 ajal hommikul. Sellega aga polnud keegi kodus arvestanud ja mul polnud võtit ka kaasas ja siis istusin oma kassiga natukene aega ukse taga ja nautisin karget hommikuõhku. Tuppa saades sain oma 3 ja pool tundi und kätte ja siis ärkasin rõõmsalt (not really), et tööle tulla 🙂

See jaanipäev oli väga huvitav ja midagi veidi erinevat ja kindlasti midagi väga lahedat ja jäin sellega väga-väga rahule, sest seltskond oli see, mis sellest ühe hea jaanitähistuse tegi! ps: nüüd olen kerge rott ja kasutan Karl-Eriku instagrami pilti, et siia üks ilus punkt panna. jaanid'15

R x

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s