quality time

Tööinimese elu on ikka nii raske.. eriti kui su töö seisneb pĂ€ev lĂ€bi putkas istumises ja koledate ilmadega pmst terve pĂ€eva filmi ja sarjade vaatamises. SellepĂ€rast ongi vahel hea kui puhkepĂ€eval kah lihtsalt terve pĂ€ev ei passi, vaid on reaalselt midagi teha ka. Kuna ilmad siin vaikselt loodetavasti hakkavad ilusaks minema ja esimese reaalselt palava pĂ€eva, kus oleksin randa lĂ€inud vĂ”i kodus isegi pĂ€ikest vĂ”tnud raiskasin tööl passides Ă€ra, siis oli mĂ”te jĂ€rgmine pĂ€ev Madliga randa minna. MĂ”eldud-tehtud, ainult see tehtud-osa lĂ€ks natukene lappama: hommikul Ă€rgates oli ilm jĂ€lle nii nagu meie Eesti suvega on, pilves ja pĂ€ikesest haisugi, niiet rannaplaanid tuli ĂŒmber teha. Seega otsustasime niisama linna minna, hĂŒppasime Humanast lĂ€bi ja peale seda tegime Taksis kerge lĂ”una. Haapsalus on nĂŒĂŒd ju uus Kreeka restoran, Margot Food & Style ja mitmelt poolt oli juba kuulda, et seal pakutakse kreppe. Tartu kreppide peal ilusti elanud, mĂ”tlesime siis, et peaks need ka Ă€ra proovima. Juba seda menĂŒĂŒd nĂ€hes lĂ€ksime suht Ă€ksi tĂ€is, sest menĂŒĂŒ oli vĂ€gaaa sisukas ja tundus huvitav. Raske oli, aga saime Ă€ra tellitud, mina vĂ”tsin krepi nimega KitKat, mille tĂ€idiseks oli valge ĆĄokolaad ja Kit Kat ja Madli vĂ”ttis krepi nimega Nancy, millel tĂ€idiseks valge ĆĄokolaad, metsmarjad, röstitud pistaatsiapĂ€hklid ja karamellijÀÀtis

krepp

Ütleme nii, et me olime mĂ”lemad ikka vĂ€ga impressed ja tahaks juba uuesti tagasi minna ja kindlasti midagi uut proovida. Peale seda oli aga vaja natukene aega seedida ja sĂ”itsime minu poole, sest Mad juba ammu rÀÀkis, et tahaks kellegi peal meiki proovida teha ja olin rÔÔmsalt nĂ”us. Istusin siis seal ilma peeglita ja ootasin-vaatasin mis ta mulle nĂ€kku kokku möksib. Hoiatas juba varakult Ă€ra, et tuleb ikka pĂ€ris raske meik, aga mul polnud selle vastu midagi. MĂ”nus ka kui keegi teine vahelduseks sulle meiki teeb, et ei pea ise tegemagi. meikk

Saigi valmis siis jaaa tÔesti ikka korralikult tume, aga mulle meeldis, siuke cooooool. MÔtlesin, et teeks siis talle endale ka, aga midagi natukene leebemates toonides: kuldsed, pruunid ja roosakad toonid ja laineri tegin natukene pikema kui ta tegelikult harjunud kandma on. Sain approvali kÀtte awyeah.madlimeik

Peale seda mĂ”tlesime, et lĂ€heme tĂ€iega laiama lihtsalt nĂŒĂŒd linna peale, meigitud preilid ja vĂ€rki (haha). Tegelikult oli MĂŒĂŒriÀÀre isu ja lĂ€ksimegi sinna ja vaatasime, et midagi uut: ĆĄokolaadibesee rull maasikatega. Ütleme nii, et nimi on ahvatlevam kui asi ise oli, sest see oli lihtsalt rĂ”vedalt magus ja ĂŒldse mitte nii hea kui vĂ”iks arvata. Pildi sai ikka ilusa kĂ€tte:

kookz

Ja tĂ€nu sellele, et sealt kerge magusa ĂŒledoosi saime, tuli midagi soolast peale sĂŒĂŒa ja just sellepĂ€rast sattusin ĂŒle 4-5 (!!!) aasta Grandesse. VĂ”tsime klassikalise Grande pizza, saime kĂ€tte ja peale paari esimest ampsu tundsin, et natukene mage on. VĂ”tsin automaatselt siis soolatopsi, kork maha ja hakkan raputama ja SIIS…. sellel polnud sĂ”ela. Ma legit kallasin pool soolatopsi oma pitsa peale.. well shit eksole. Tegelikult polnud pitsa ise ka ĂŒldse nii hea kui kunagi ja ilmselt jĂ€rgmised sama palju aastaid ma sinna jĂ€lle ei satu. Jalutasime edasi Kuursaali ning sealt mĂ”tlesime Grand Holmi minna. Sinna jĂ”udes nĂ€gime, et Ann on tööl ja tuli vĂ€lja, et kell 20.00 hakkas TĂ”nis MĂ€e ja Jarek Kasari kontsert Jahtas, mida siis otsustasime sinna kuulama jÀÀda. Õues aga lĂ€ks pĂ€ris tuuliseks Ă€ra ja kaua me seal ei jaksanudki olla. Kiire poetripp ja siis koju Ă€ra. MĂ”nikord lihtsalt on selliseid kvaliteetpĂ€evi kvaliteetinimesega vaja (ja ‘ilus’ pildi peal olla)

normikas 

R x

Advertisements

vii-ple-me

Õppides Inglise keelt ja kirjandust on meil kohustuslikus korras vaja Ă€ra teha ka ĂŒks teine keeleaine lisaks. Sel kevadsemestril oli mul lĂ”puks vĂ”imalus vĂ”tta endale tunniplaani viipekeel. Juba mitu semestrit oli see mĂ”ttes vĂ”tta, aga varem oli see kahjuks kattunud mĂ”ne teise kohustusliku ainega, mistĂ”ttu tegin vahepeal veel hispaania keele ka Ă€ra. Isegi ei tea mis selle viipekeele juures tĂ”mbas, aga millegipĂ€rast tundus see vĂ€ga-vĂ€ga huvitavana ja vĂ”in juba ette öelda, et ei pidanud pettuma.

Aine ise oli ĂŒles ehitatud praktikumide peale, mis toimusid kaks korda nĂ€dalas, st. et puududa vĂ€ga ei saanud, sest muidu sa lihtsalt paratamatult jĂ€id seal maha, kuna Eesti viipekeele jaoks on internetis vaid ĂŒks pĂ”hjalik sĂ”nastik ja ka seal osad viiped erinesid neist, mida meie Ă”ppisime. Igastahes, viipekeel on nagu iga teine keel, mis siis, et paljud arvavad, et kuidas see saab omaette keel olla – see on. Lisaks sĂ”rmendamisele ning erinevate algviibete omandamisele Ă”ppisin palju uut ka kurtide ning nende kultuuri kohta, ehk siis suht best of both worlds minu arust.

Alustasimegi sĂ”rmendamisest, mille kohta meie Ă”ppejĂ”ud, kes ise on elukutseline viipekeele tĂ”lk ning abielus kurdiga (kelle endaga meil oli ka vĂ”imalus semestri lĂ”pus viibelda), algusest peale toonitas, et kuigi seda kasutatakse viipemaailmas, siis tegelikult pole see viipekeele osa. Sellega on lihtsalt hea tĂ€hestikku selgeks Ă”ppida ning nimesid sĂ”rmendada. Nimedest veel seda, et kurtide maailmas on enamasti viipenimed: nĂ€iteks meie presidendi viipenimeks nĂ€itad endal kikilipsu jne. NĂ€iteks minu viipenimi oleks selline liigutus, et tĂ”mbad nagu jopelukku alt ĂŒles kinni… sest noh.. Lukk. Sealt edasi Ă”ppisime Ă€ra pĂ”hikĂŒsimused, numbrid, emotsioonid, komplimendid, viisakusvĂ€ljendid, iseloomuomadused ja vĂ€lised karakteristikud, hiljem jĂ”udsime lĂ€bi vĂ”tta veel ka perekonna, riietuse ning kodu teemad. ÜhesĂ”naga, VÄGA palju uut, eriti kui varem kunagi sellise asjaga kokku pole puutunud. Huvitav oli ka see, et miimika on kogu asja juures vĂ€ga tĂ€htis ja paljud kurdid tegelikult loevadki enamus ka huultelt, mistĂ”ttu peab viibeldes kaasa artikuleerima. Õnneks meie Ă”ppejĂ”ud oli ĂŒks toredamaid ja normaalsemaid kes mul siiani ĂŒleĂŒldse on olnud ja vĂ€ga toetav.

Aines otseseid kontrolltöid ning eksamit polnud, aga vahepeal olid meil vaja lihtsalt teha mingid lĂŒhijutud vĂ”i laused, mida me siis kĂ”igi ees viiplema pidime. Mis oli ka hea ja ei lasknud asjadel meelest minna, oli see, et pidevalt kĂ€is harjutamine, kas paarides vĂ”i gruppides vĂ”i siis omaette. Lisaks vaatasime ka filme ja muid erinevaid asju, mis andsid pĂ€ris hea vaate kurtide maailma. Praegu just tunnen ka, et peaksin asju ĂŒle vaatama, sest pole peale kooli lĂ”ppu peaaegu ĂŒldse viibelnud ja ei taha, et asjad pĂ€ris meelest Ă€ra lĂ€heks. LĂ”ppu panen ĂŒhe video endast viiplemas, et ehk mĂ”nda huvitab, vaadake kas saate aru 😀

CLICK MEEHHH

jaanid jaanid peeter paanid

JaanipĂ€evaks kĂ”rgeks kasvab rohiiii… vĂ”i siis pigem jaanipĂ€eval kindlalt sajab vihma. Just tĂ€pselt samamoodi oli selle aastase jaanipĂ€evaga. Hommik oli paljutĂ”otav ja siis ĂŒks hetk hakkas sadama ja sadas kohe tĂ€itsa terve pĂ€ev jĂ€rjest. As usual, siis jĂ€id jaaniplaanid suht viimasele minutile, aga jĂ€i ikkagi PerakĂŒlla minek. Viimati kĂ€isime seal tĂ€histamas ĂŒleelmine aasta ja siis tegi ilm suht sama trikki. Tegelikult ei teadnudki enne kui ise kohale jĂ”udsid, et mis rahvas seal siis lĂ”puks koos on – sai panna pidu selliste inimestega, kellega ehk muidu ĂŒhte seltskonda vĂ€ga tihti ei satu, mis oli vinge.

Paljud lĂ€ksid juba pĂ€eval 15 ajal jne kohale Ă€ra, et rahulikult grilli teha ja sisse end sĂ€ttida. Sellel ajal aga sadas veel korralikult vihma ning kuna minu minek oli planeeritud umbes 18 peale, siis helistati, et kas saaksin Kerdi juurest tuua teise katusealuse veel – mĂ”eldud, tehtud. TĂ”in selle Ă€ra ja hakkasin inimesi peale korjama, ilm oli tollel hetkel veel ikka suhteliselt masendav. LĂ”puks saime kĂ”ik, mina, Karl-Erik, Grete ja Raili oma kodinatega peale, poes kĂ€idud jne ja saime lĂ”puks natukene enne 19 minema. Alguses mĂ”tlesin kĂŒll, et jÀÀme hilja peale, aga tegelikult kohale jĂ”udsime ĂŒllatavalt ruttu ja kĂ”ige parem oli see, et me tĂ”ime endaga vist kuiva ilma ka kaasa, sest pĂ”himĂ”tteliselt kogu selle aja jooksul kui seal olime, siis vihma enam ei sadanud. Tegelikult oli terve rand suht inimesi tĂ€is ja meie ei olnud kindlasti ainsad, kes sinna oma jaane tĂ€histama jĂ”udsid. Kahjuks traditsioonilist jaanilĂ”ket meil polnud, aga vĂ€ike leek oli grillis olemas, niiet still counts!! Keegi ĂŒle selle ei hĂŒpanud ega midagi, aga noh..

jaanidkollage

Teine katusealune sai suurte raskustega pĂŒsti, rahvas mĂ€ngis rannas Ameerika jalgpalli, laud oli toitu tĂ€is, grill töötas ja kĂ”ik oli vÀÀÀga timm. Vesipiibud pandi ka pĂŒsti ja ĂŒks hetk hakkasimegi mĂ”ndadega bussijuhti mĂ€ngima ja bailaringi tegime ka, polnud bailat niii kaua mĂ€nginud, et vahepeal ei mĂ€letanud mida mingi kaart tĂ€hendabki lol. Igastahes, kell liikus mu arust ikka vĂ€ga kiiresti ja ĂŒhel hetkel vĂ€ga enam ei tajunud ka, et mis kell on. Enda plaan oli ikka nautida jaanipĂ€eva ja vĂ”tta paar jooki ka ja kuna jĂ€rgmine pĂ€ev oli kell 11 vaja tööl olla, siis panin paika, et umbes 9 paiku siis vĂ”iks liikuda. Tegelikult aga plaanid ei lĂ€inud pĂ€ris nii.

Pidu ikka elas korralikult, muidugi vahepeal osad vajusid Ă€ra ja mĂ”ned lĂ€ksid linna ka Ă€ra, aga pidu lĂ€ks ikka edasi, rÀÀkisime rahvaga juttu ja tsillisime niisama. Ilm oli ikka tĂ€itsa mĂ”nus, vĂ”ib-olla lihtsalt sellepĂ€rast, et olin end korralikult kinni pakkinud ja siis kĂŒlm ei jĂ”udnudki hakata. Üks hetk hakkasime rahvaga mĂ€ngima ‘whats the name of this fucking game’ ja see oli niii veider mĂ€ng, aga samas tĂ€iega naljakas ka. VĂ€ga ei hakka Ă€ra seletama mida see endast siis kujutas, aga ĂŒhel hetkel lĂ€ks rahvas ikka korralikult hoogu. Muidugi vĂ”eti ĂŒks hetk ka laul ĂŒles, sest meie enda superstaar Bert Rotberg oli kitarri kaasa vĂ”tnud ja siis muidugi lĂ€ksid vanad head Skype laulud laulmisele ja igast muud korraliku Eesti jaanimuusikat ka.

mÀngudkollage

Nagu ikka jaanipĂ€eval, siis tĂ€itsa pimedaks ei lĂ€inudki ja enne kui mĂ€rgata jĂ”udiski pmst, oli jĂ€lle tĂ€iesti valge. Üks hetk hakkas Bosse taarakoristust tegema ja mĂ”tlesin, et abistan teda veidi ja Timo tuli ka kampa. Suutsime seal natukene isegi Ă€ra ka koristada, sest olgem ausad, prĂŒgi ja seda jama oli ikka korralikult. Mingi hetk sai mere ÀÀres kĂ€idud ja meri oli nii mĂ”nus rahulik. Sealt tagasi jĂ”udes oli see teine katusealune tĂ€iesti otsad andnud, paljud olid magama lĂ€inud vĂ”i kuhugi Ă€ra kadunud ja ainult kĂ€putĂ€is rahvast istus veel laua taga. Ma arvan, et kell oli umbes niiii pool 4 vĂ”i midagi? Igastahes, sai seal veel natukene juttu rÀÀgitud jne ja siis tuli plaan, et vĂ”iks tegelikult juba linna poole liikuda – mina ise ei viitsinud enda telki ĂŒldse ĂŒlessegi panna ja mu auto rahvas kibeles ka juba kodu poole. LĂ”puks ikkagi tuli otsus umbes poole 5 ajal liikuma hakata ja seda me tegimegi. JĂ€tsime viimased vaprad sinna istuma ja vihma tibutamist nautima, peksime Karl-Eriku autos ĂŒles korraks ja hakkasime Haapsalu poole sĂ”itma. TagasisĂ”it oli vĂ€ga mĂ”nus, nii vaikne ja rahulik ja kuigi pool teest sadas vihma, siis oli see kuidagi vĂ€ga vĂ€rskendav. Viisin kamraadid linnas koju Ă€ra ja ise jĂ”udsin koju nii umbes poole 6 ajal hommikul. Sellega aga polnud keegi kodus arvestanud ja mul polnud vĂ”tit ka kaasas ja siis istusin oma kassiga natukene aega ukse taga ja nautisin karget hommikuĂ”hku. Tuppa saades sain oma 3 ja pool tundi und kĂ€tte ja siis Ă€rkasin rÔÔmsalt (not really), et tööle tulla 🙂

See jaanipĂ€ev oli vĂ€ga huvitav ja midagi veidi erinevat ja kindlasti midagi vĂ€ga lahedat ja jĂ€in sellega vĂ€ga-vĂ€ga rahule, sest seltskond oli see, mis sellest ĂŒhe hea jaanitĂ€histuse tegi! ps: nĂŒĂŒd olen kerge rott ja kasutan Karl-Eriku instagrami pilti, et siia ĂŒks ilus punkt panna. jaanid'15

R x

pĂ€ike paistab, ilm on soe

Ma ei mĂ€leta millal ma reaalselt midagi kogusin, aga pĂ€ikeseprillidega on kĂŒll nii, et kui nĂ€en paari mis mulle meeldib, siis vĂ€ga ei kĂ”hkle ostmisega. Hetkel on mul neid 9 paari, aga ma olen jummmmala kindel, et mul peaks veel paar-kolm paari olema, mis on siis ilmselt kuskile omapead jalutama lĂ€inud vĂ”i tee kellegi teise kotti leidnud. Niisiis otsustasin, et pildistaks nad kĂ”ik ĂŒles ja kirjutaks paar sĂ”na juurde ka, et kuidas nad minuni jĂ”udnud on ja ilmselt on enamus postitust tĂ€is awkwardly poseeritud pilte minust ja mu pĂ€ikeseprillidest, pls bare with me. A ĂŒks asi on minu puhul tĂ€itsa kindel: mind vĂ€ga ei huvita kas prillid otseselt mulle sobivad vĂ”i mitte. Kui nad mulle meeldivad, siis ma kannan neid ikka.

prillid1

pruunid

Vasakult tulles siis esimesed prillid ostsin ilmselt ma ei mĂ€leta millal Takkost? Olgugi, et kuju poolest need minu nĂ€oga kĂŒll perfektsed ei ole, siis olen seda paari kĂŒll vist lĂ€bi ja lĂ”hki kandnud. Keskmise paariga on asjalood aga hoopis teised: ostsin need aprillis uk-s kĂ€ies Primarkist, maksid need Ă€kki 1 pound ja kuigi pildil see nii vĂ€ga vĂ€lja ei tule, on neil kerge loomamuster. Seda paari pole veel kordagi kandnud, sest ma lihtsalt ei ole seda suutnud kuidagi mingi riietuse juurde sobitada, aga ehk nĂŒĂŒd suvel tuleb see aeg. Viimane paar on kĂ”ige uuem, need saabusid nĂ€dalake tagasi ja tellisin need Ebayst. Kuigi kandnud pole ka neid veel kordagi (meil on ju pĂ€ikest nĂ€ha kord aastas), meeldivad need mulle vĂ€ga.

prillid2

mustad

Need paarid peaks olema siis need mis on ‘mustad’. Juba esimese paari kohta saan öelda, et ei mĂ€leta, millal neid viimati ĂŒldse sahtlist vĂ€lja oleksin vĂ”tnud. Raamide ÀÀrtes on neil mingid metallist kaunistused ja prill ise on vĂ€ga-vĂ€ga tugev. Keskmise paariga oli tegelikult hea lugu: ostsin uk-st koos ĂŒleval mainitud paariga ka taolised, aga ainult kuldsed. Madlile need kuldsed aga vĂ€ga meeldisid ja kuna tal olid need konkreetsed keskmised, mis talle enda arust ĂŒldse ei sobinud, otsustasime need omavahel Ă€ra vahetada ja mina olen selle vahetusega kĂŒll vĂ€ga rahul. Just seda paari vist olen viimasel ajal kĂ”ige rohkem kandnud, sest need sobivad kĂ”igega, kanna sa siis kuldset, hĂ”bedat vĂ”i vikerkaart seljas. Viimane paar on vist kĂ”ige omapĂ€rasem mida oman? Ostsin need ĂŒkskord Humanast 2 euroga ja neil on siuke eee what is this, mingi joon vĂ”i traat vĂ”i kurat teab mis asi seal ĂŒleval. Selline tulnukaprill on veits, aga coolio.

prillid3

lambikas

Ja olemegi jĂ”udnud tĂ€iesti viimase kolmikuni. Kolmest kahte paari kannan ka ikka vĂ€ga harva, pigem kannab Ă”de isegi rohkem kui mina. Esimene paar peaks tegelikult olema sinakas-rohelist vĂ€rvi, mida siin ilmselt nii hĂ€sti ei erista. Kui ma hĂ€sti mĂ€letan (alzu strikes), on need kunagi ammu SeppĂ€lĂ€st ostetud ja ilmselt ostsingi need pigem just vĂ€rvi pĂ€rast. Kahjuks on neid raske kuskile riietuse juurde sobitada, mistĂ”ttu ootavad ilmselt paremat aega sahtlis. Keskmine paar on ka ĂŒks nendest, mida olen lĂ€bi ja lĂ”hki kandnud pmst. Sain nad Egle kĂ€est paar aastat tagasi peale seda kui ta neid mu hipi sĂŒnnal kandis ja samamoodi – tean, et need ei sobi mulle perfektselt, aga ma ei tea, need lihtsalt istuvad iga riietusega oma neutraalse vĂ€rvi pĂ€rast. Viimaseks olen jĂ€tnud oma kĂ”ige vĂ€rvilisema paari: raam on kreemjas-valge roosade lilledega. TĂ€itsa ausalt ei mĂ€letagi, kust need sain ja samamoodi, olen vĂ€ga harva kandnud. No ma ei teaaa, ei raatsi lihtsalt Ă€ra anda vĂ”i midagi muud teha nendega, mida ei kanna ĂŒldse vms, mĂ”tlen ikka: ‘oh Ă€kki kunagi kannan’, aga keda ikka lollitan.

Ja siis juhtub ikkagi nii, et kui pÀike paistab, ei ole minul pÀikeseprille kÀepÀrast vÔtta.

R x

china doll

JĂ”udiski lĂ”puks kĂ€tte see aeg kui minu vĂ€ike Ă”de polegi enam nii vĂ€ike ja lĂ”petas gĂŒmnaasiumi. Kuhu see aeg kĂŒll lĂ€heb – alles oli ju meie enda lĂ”petamine ja saime lennuga viimast korda istuda kĂ”ik koos ĂŒhises ruumis ja nĂŒĂŒd oli juba Regina kord.

Selleks puhuks mĂ”tlesin, et telliks endale uue kleidi ja millegipĂ€rast tĂ”mbas just A-lĂ”ikega kleidi poole, sest taolist mul endal riidekapis veel ei ole. Ebays ringi vaadates sattusin selle konkreetse kleidi peale, mis mul piltidel seljas on. MĂ”tlesin, et mis siin ikka, tellin Ă€ra ja teades Hiina suuruseid, tellisin suurus suurema. Kleit tuli ise ĂŒpriski kiiresti kohale, maksis Ă€kki 10 euri? kes seda enam mĂ€letab ja oli tĂ€iesti perfect fit, va see, et vooder all oli natukene lĂŒhike ja tĂ€nu sellele oli kĂ”ik ilusti paista mis paistma ei peaks.

Selle probleemi sai ka lahendatud KangadĆŸunglist sobiva kanga ostmisega ja kleidi vanaema juurde viimisega, kes paari pĂ€evaga selle veidi pikemaks Ă”mbles ja siis uuesti kleiti selga proovides ei olnudki enam tunnet, et iga vĂ€ike tuuleiil vĂ”iks Marilyn-momenti tekitada, kuigi mĂ”ne jaoks vĂ”ib see ikkagi lĂŒhike tunduda.

Hommikul sai peale u 4-tunnist und kiire Ă€ratus tehtud, Reginale meik tehtud ja siis sai ise sĂ€ttima hakata. Endale meeldis mu outfit vĂ€ga – pidulik, aga samas armas ja suvine ja mitte vĂ€ga ĂŒle pingutatud kah.
 foto3 foto2

Kleit: Ebay, kingad: Zara, kaelakee: Ebay

Ps: pĂ€ike paistis silma… pĂ€ikest.

R x

mah hair

Mitmed inimesed, kes mind kauem kui aasta-kaks ei tea, ei teagi, et see tume vĂ€rv, mis mul hetkel peas on, ei ole mu loomulik vĂ€rv. MĂ”nele tuleb see Ă€kki ĂŒllatusena, sest ‘su kulmud on ju niiii tumedad’. Tegelikult olen ĂŒks nendest keda on Ă”nnistatud selle imelise eestlastliku kartulikoore vĂ€rviga. Vaadates pilte, mis sellest ajast on, kui mul veel loomulik vĂ€rv oli, nĂ€en, kui terved mu juuksed tegelikult ikka olid, kuid see selleks. Hoiatan juba ette Ă€ra, et see postitus tuleb tĂ€is igasugu veidraid vanu pilte, niiet Ă€rge judgege, et ma selline iludus kunagi olin.

DSC00665

Kuni 7. klassini olin see kartulipliks ning kui ma Ă”igesti mĂ€letan, siis umbes 7. klassi lĂ”pp – 8. klass algas see vĂ€rvidega eksperimenteerimine pihta. Enne kui jĂ”udsin selle vĂ€rvini, mis hetkel olen, jĂ”udsin olla punakaspruun, kuseblond ja tĂ€iesti sĂŒsimust – seda kĂ”ike vĂ€hem kui aasta aja jooksul. Ka pikkuste poolest on mul olnud terve elu jooksul vĂ€ga erinevaid pikkusi, nagu nĂ€iteks 2. klassis lĂ”igatud poisipea (haadi-ha) ja samas on mul olnud ka vĂ€ga vĂ€ga pikad juuksed ĂŒhel hetkel, seega ĂŒritan kĂ”ike seda siin nĂ€idata ka.. vb mitte poisipead siiski.

punakas

Kui ma Ă”igesti mĂ€letan, siis vist esimene vĂ€rv peale kartulikoort oligi see punakaspruun. Ei oskagi öelda mida sellest vĂ€rvist arvan, sest tegelikult see mulle meeldis kĂŒll, aga tolleks hetkeks polnud veel seda kulmude kitkumise skilli omandanud, niiet kogu kupatus koos ei nĂ€inud vĂ€ga hea vĂ€lja. Samuti ei tea ma ka, mida ma mĂ”tlesin, et sellise tuka endale lĂ”igata lasin?

11430286_895870190454632_1453235161_n

Õnneks vĂ”i kahjuks pole mul ĂŒhtegi normaalset pilti sellest ajast, kui ma see ilus pee-blond olin ja ainukene pilt, mille suutsin leida oli see.. Kui palju sellest reaalselt juuksevĂ€rvi nĂ€eb, see on iseasi. MĂ€letan, et tahtsin blondi Ă€ra proovida ja kĂ€isin isegi vĂ€rvipesus selle jaoks, ehk siis tapsin oma juukseid korralikult. Kahjuks jah tollel ajal see juuksevĂ€rv mulle absoluutselt ei sobinud, kuid kunagi ehk proovin blondi uuesti Ă€ra, Ă€kki teen siis kulmud jne ka ja olen veidikene targem, kui 13-aastaselt.

8. klassis siis saingi lĂ”puks endale tumeda vĂ€rvi pĂ€he, aga see tume oli tĂ€iesti sĂŒsimust. Ütleme nii, et see oli kindlasti parem, kui kaks eelnevat vĂ€rvi olid, kuid see polnud ikkagi vĂ€ga ilus – juuksed olid tĂ€iesti kahjustunud nendest vĂ€rvimistest ja jĂ€rku lĂ”igatud soeng veel eriti highlightis seda.

rootsi

Õnneks siiski oli nii palju aru peas, et hakkasin juuste eest paremini hoolt kandma ning neid vĂ€lja kasvatama, et saaks pikkust juurde. Ka vĂ€rvi ĂŒritasin ikkagi heledamaks saada ja ĂŒhel hetkel oligi mustast tumepruun saanud, mis nĂ€gi natukenegi loomulikum vĂ€lja. TĂ€nu paremale hooldusele olidki mul ĂŒks hetk ikka vĂ€ga pikad ja ĂŒpriski terved juuksed ka, nagu selle pildi peal nĂ€ha on:

jaanidĂŒksaasta

Kahju, et blogi pildi kvaliteediga ĂŒks-null teeb, aga kes siis aru ei saa, olen esimeses reas paremalt teine. MĂ€letan, et tore oli kĂŒll nii pikkade juustega olla, aga need vajasid tĂ”siselt aega ja hoolitsust ja rasked olid nad ka, sest mulle on loomulikult antud tegelikult ĂŒpriski paksud juuksed. Sellest pikkusest hakkasin aga vaikselt maha vĂ”tma, sest tundsin, et see oli liiga pikk mu jaoks. Vahepeal olin siis tĂ€iesti sellise keskmise pikkusega jĂ€lle ja ĂŒhel hetkel mĂ”tlesin, et teeks Ă€ra selle nalja ja lĂ”ikaks jĂ€lle juuksed Ă”lgadeni.

20140524_175831

Kas selline pikkus mu jaoks ideaalne oli, ei oska ma öelda, aga kindlasti oli see mĂ”nus kerge ning olen mĂ”elnud mitu korda seda tagasi lĂ”igata, sest need on ju ainult juuksed, need kasvavad tagasi! Selleks hetkeks olemegi peaaegu juba praeguses pĂ€evas, aga siiski, vahele jĂ€i veel ĂŒks katsetusperiood, mille ajal olid mu juuksed ikkagi tumedad, aga neil oli tĂ€iesti violetne toon:

ghellusmile

See meeldis mulle vÀga ning oli hea vaheldus tumepruunile ning midagi huvitavamat. Kindlasti vÀrvin selle mingil hetkel tagasi, kui jÀlle vaheldust vaja on.

Praegu on mul tume-tumepruunid umbes sama pikkusega mis viimasel pildil, juuksed ning ĂŒtleks, et tume on kindlasti minu vĂ€rv. Kulmud on ka vĂ€ga tumedad, niiet kĂ”ik sobib kuidagi hĂ€sti kokku. Ei ĂŒtleks, et hetkel kasutaks mingeid erilisi juuksehooldusvahendeid: tĂ€iesti tavalised shampoon ja palsam, harva teen mingit maski, peale igat pesu mÀÀrin otstesse kas riitsinusĂ”li vĂ”i Macadamia Healing Oil Treatment Ă”li ja ongi asi korras. Muidugi kasutan sirgendajat ja vahel ka lokitange, aga kindlasti suudan toast vĂ€lja minna ka juukseid sirgendamata. Praeguse 21 eluaasta jooksul olen proovinud ikka pĂ€ris mitmeid erinevaid stiile ja pikkuseid ja bla bla ja kindlasti proovin ka edasi… okei kiilakaks pĂ€ris ei aja, not my thing haha.

R x

tuli Ă€ra see 21

21!!!!!!! LĂ”puks saan Apteki legaalselt sisse! Mitte, et mult siiani kordagi dokumenti oleks kĂŒsitud… see selleks.

18826352332_c07e02e981_o

KolmapĂ€eval, 10.juunil oli Ă”ige sĂŒnnipĂ€eva pĂ€ev ja see pĂ€ev oli pĂ€ris busy: silmaarst ja siis liikusin linnas ringi noo nii 5 tundi ja siis oli lĂ”puks ikka korralik vĂ€ss peal. Õhtul oli jalka staadionil ja Haapsalu Leegion oli kohal ikka ja juba poolel teel tribĂŒĂŒnidele kuulsin kuidas keegi trummi lööb ja sĂŒnnipĂ€evalaulu laulab ja kohale jĂ”udes lasid kĂ”ik ligi 30+ inimest ĂŒle staadioni mulle sĂŒnnipĂ€evalaulu ja see oli nii vinge!

Suurem pidu toimus aga eile, 13.juuni. Kes juhuslikult ei tea: mulle meeldib teemapidusid teha. Alustasin ĂŒleeelmine aasta hipiteemalise peoga, eelmine aasta mehhiko party ja selle aasta teemaks oli…. *trummipĂ”rin* ARAABIA. Don’t ask, kust selline teema ĂŒldse tuli, ilmselt sp, et see on ka selline kirev ja vĂ€rviline jne ja suht sinna suunda iga aasta ma sihin. Igastahes, tegin ĂŒrituse ammu mais Ă€ra ja tundus aega nagu palju olevat eks, aga ei – jĂ€rsku oli peoni nĂ€dal aega, mul endalgi polnud veel korraliku kostĂŒĂŒmi ja asjad lĂ€ksid vĂ€ga kiireks. SĂŒĂŒa hakkasime empsiga tegema juba eelmine pĂ€ev ja 13nda hommikust peale kĂ€is kĂ”va kokkamine ja tegutsemine, sest minu sĂŒnnipĂ€eval keegi kunagi nĂ€lga ei jÀÀ. 11270084_912220995486522_2042483987_n 18643836490_6efc94262d_o

LĂ”puks lĂ€ks jĂ€lle kiireks nagu alati, slappisin mingi araabia meigi nĂ€kku, viskasin riided selga, viisime asjad Ă”ue laua peale Ă€ra jaa vĂ”is oodata kĂŒlaliste ootamine. Madli algatusel tuli mĂ”te teha ‘fotonurk’, selle tausta tegi ta mingi aeg valmis ja ma olin juba ĂŒkspĂ€ev igast propse selle jaoks teinud.

18831462945_0b862cf85a_o 18643719208_5921c2bc39_o 18210846653_248c4552d4_o 18805233546_b7e0e35e1f_o 18210864893_f1b9d6b2d1_o18826401162_7e5855bfb9_o

Rahvast hakkas siiis vaikselt ikka tilkuma ja kĂ”ik kes tulid, pidid vĂ”tma vĂ€rvilise tervitusshoti – need olin viinast ja Skittlesi kommidest teinud.

21sĂŒnxviinad

KĂ”ik olid nii toredad ja kingid olid toredad ja ma olin niiiiii ĂŒllatunud kui hĂ€sti kĂ”ik end teemasse riidesse olid pannud, sest kuulsin mitmelt poolt varem, et raske teema ja raske riietust leida. Ise nĂ€gin suht egiptlane vĂ€lja, aga nevermind. Kamandasin kohe kĂ”ik sööma, sest sĂŒĂŒa oli ikka lademetes, nagu meil siin ikka kombeks on.

18831438425_3a5f0ebf51_o 18805130346_19c3e8bc35_o

Nagu iga peoga, siis alguses ei saa vedama ja pĂ€rast ei saa pidama. Vahepeal olid mĂ”ned nĂ”medad hetked ka, aga see oli lihtsalt sp, et tundsin ĂŒhel hetkel, et mul pole 10 kĂ€tt ja 10 silma, et jĂ”uaks kĂ”ike jĂ€lgida, teha jnejne. Siis mulle öeldi, et take it easy ja naudi. Igastahes, vĂ€ike alkohol lahendab kĂ”ik probleemid ja mida pimedamaks lĂ€ks, seda enam sai pidu hoogu sisse. Kui alguses tundus, et rahvas ei segune kuidagi, kursaĂ”ed oli oma nurgas ja siis ĂŒhed sĂ”brad ĂŒhel pool ja teised teisel pool, siis vesipiibu ĂŒlespanek ja bussikoski mĂ€ngimine pani bondimise-mode tĂ€iega peale. Mida edasi, seda kĂ”vemaks lĂ€ks ka muusika ja juhtus igasugu toredat ja muud pĂ”nevat. . Fotonurk osutus ka ĂŒllatavalt populaarseks ja sai palju-palju pilte seal tehtud. MĂ”ned inimesed olid rohkem vĂ€ssud ja lĂ€ksid varem Ă€ra, aga ega see peol vĂ€sida ei lasknud.

18210720713_d873f56e5e_o

Muidugi pole see ju minu sĂŒnnipĂ€ev kui keegi haiglas ei lĂ”peta ja kuna eelmise aasta superstaari kohal ei olnud pidi keegi teine selle rolli endale saama. Seekord oli rÔÔmus vabatahtlik Madli, kellel juhtus kivi jalge ette jÀÀma ning ta nii Ă”nnetult kukkus, et kĂŒĂŒnarnukist kĂ€tt vĂ€ga liigutada ei saanudki. Alguses oli kĂ”ik vĂ€ga naljakas, ta ise ka naeris ja ei vĂ”tnud ĂŒldse tĂ”siselt seda, aga hiljem tuli vĂ€lja, et polnudki nii naljakas asi. Kui pidu juba tĂ€itsa Ă€ra vajunud oli ja viimasedki peolised olid linna poole ajama pannud, siis tuli teha ĂŒks kerge trip to da Haapsalu haigla. See kĂ€ik ise oli tĂ€iesti mĂ”ttetu, pmst öeldi, et tulge hommikul kell 9 tagasi. Tulime siis koju tagasi, kolm tunnikest und ja siis Madlil uuesti haiglasse minek. Õnneks luumurdu ega mĂ”ra pole, aga tĂ€itsa jama on asi ikka.

Vaatamata sellele oli pidu ise vĂ€ga vinxvonxviisakas, ilmaga vedas super hĂ€sti ning mul on niiiiii hea meel, et mu sĂ”brad jĂ€tkuvalt viitsivad otsida kostĂŒĂŒme mu teemasĂŒnnipĂ€evade jaoks ja et jĂ€tkuvalt viitsitakse end kasvĂ”i korraks kohale ajada, et Ă”nne soovida ja natukene juttu ajada, kui pole ammu nĂ€inud. Mitmed inimesed, keda veel ootasin, ei saanud aga erinevatel pĂ”hjustel tulla, mis oli kuuuurrrb. Aga ma ei tea kui mul pole maailma parimad sĂ”brad, siis kellel on (ok kĂ”igil teistel on ka, aga mul on ka.. legit)

18210792023_7883f5b85f_o 18645252629_95b647f41a_o

R x