2017 – in words

Vau.. mul on tegelikult isegi raske seda aastat sõnadesse panna. See kujunes palju paremaks kui oleksin osanud oodata. Üldiselt.

  • Reisimine – võin vist julgelt öelda, et kokkuvõttes olen ’17 aastal veetnud rohkem aega välismaal, kui kodus. 2x Türgi, Poola, Inglismaa, Leedu, Island ja mul on tunne, et ma unustan praegu midagi.. Nende reiside/projektide jooksul tutvusin jällegi igasuguste erinevate inimestega, kellega klikkis kohe. Leedu keele suvekool Kaunases oli ainulaadne kogemus, ainulaadsete inimestega. Minu Erasmus on olnud pigem tagasihoidlik, aga mu jaoks ongi muud aspektid selle perioodi juures tähtsamad.
  • Sõbrad – kunagi olin kindlalt see inimene, kes tundis, et peab iga päev, igal ajal sõpradega kontaktis olema. Muidu jumala eest sõprus kaob ära ju! Ei kao. Kodust eemal viibimine pikema perioodi vältel on mulle näidanud, et sõprused kasvavad isegi tugevamaks ja saan paremini aru, kes on minu jaoks tähtsaimad inimesed mu elus. Siin ja seal.
  • Perekond – ilmselt tuleb see samuti vanusega, aga olen oma perega saanud palju lähedasemaks. Võib-olla jälle asi selles, et pole nagu koju õieti jõudnudki selle aasta jooksul.
  • Magistritöö – kindlasti on suure tähtsusega sel aastal olnud magistritöö kirjutamine ja see jätkub nüüd kuni kevadeni. Ilmselt on enamus masendavamaid perioode selle pilve all olnud, aga pole hullu. Kogemus, millest õppida.
  • Mina ise – sel aastal otsustasin keskenduda rohkem iseendale ja panna enda heaolule rohkem rõhku. Ja see oli vapustav.

Sel aastal juhtus palju head ja mõni halb asi ka, aga nii need aastad lähevadki. Detailidesse olen laskunud korduvalt varasemate postituste jooksul. Loodetavasti tuleb 2018 sama põnev ja täis erinevaid seikluseid! Head uut aastat!

English: Wow.. It’s kind of hard for me to put this year into words. It turned out to be better than expected. Overall. 

  • Travelling – I think I can safely say that in ’17, I spent more time away from home than at home. 2 times Turkey, Poland, England, Lithuania, Iceland and I feel like I am forgetting something. During these travels/projects I once again met different people, who I clicked with instantly. Lithuanian language summer school in Kaunas was an experience on its own, with very special people. My Erasmus has been rather quiet, but I value different things about it anyway. 
  • Friends – I used to be a person who thought you’d have to be in contact with your friends every day every time, or else they will just disappear. No, that’s not the case. Spending more time away from home has shown me that friendships may grow even stronger and I see more clearly who are the important people for me. Here and there. 
  • Family – it probably also comes with the age, but this year I felt like I got closer to my family. Maybe it is again the fact that I haven’t really spent that much time at home. 
  • Master’s Thesis – writing my MA thesis has had a big importance the whole year and it will continue until spring. I guess the darkest times have been spent under that “cloud”, but its again an experience to learn from. 
  • Myself – this year I decided to focus more on myself and put more effort into my own well-being. And it’s great. 

This year was filled with many amazing things and some not-so-great as well. But that’s how it goes. I have written most of it out in more detail in earlier posts. Hopefully 2018 will be as awesome and full of great adventures. Happy New Year!

mina ja leedu keel – what’s the deal with it

See postitus tuleb seetõttu, et ma väsinud seda korduvalt seletamast, seega panen kirja. Ma õpin leedu keelt – miks? Üsna tihti kui see jutuks tuleb, on vastureaktsioon taoline: “leedu keelt?! mis sa sellega veel teha plaanid? kas see veidi mõttetu pole? miks mitte hispaania või prantsuse keel või isegi saksa? leedu suht mõttetu ju, ei?” Mis on minu jaoks huvitav, on see, et kui paar aastat tagasi eesti viipekeelt õppisin, mida räägib veel vähem inimesi ja mis ehk oleks justkui veel “kasutum” kui leedu keel, oli vastukaja hoopis postiivsem, et “oh wow, nii huvitav, nii lahe” jne.

Leedu keele valisin seetõttu, et kui ülikoolis on tasuta võimalik keeli õppida, siis miks mitte ning kuna tol ajal oli huvi Leedu osas aina kasvav ning külastasin Vilniust suhteliselt tihti, siis miks mitte. Pluss, minu jaoks tegigi asja huvitavaks see fakt, et seda ei räägi nii paljud inimesed. Ja tore on, et valisin leedu keele, ilmselt poleks ma kunagi saanud tuttavaks nende inimestega, kellega Kaunases suvekoolis kuu aega veetsin ning oleksin paljust ilma jäänud. Ja ma leidsin enda jaoks üle pika aja midagi, mille õppimist ma reaalselt naudin ning mille nimel viitsin ja jaksan pingutada – olen aus, kui ütlen, et seetõttu ootan veidi juba magistri lõppu, sest puhtalt inglise filoloogia õppimine on veidi end minu jaoks ammendanud. Seega, miks mitte avada enda jaoks uusi teid?

Leedu keel on raske.. kohe väga raske, aga ega ma seetõttu alla ei anna. Jah, vahepeal on perioode, kus ma olen ka sellest veidi väsinud, aga pingutan ikka edasi. Samuti on mul mingi loll blokk ees, et ma oma leedukatega ei taha keelt praktiseerida, kartes, et kui midagi valesti ütlen, siis on margine. Aga mis siis, kui ongi? Peaksin sellest üle saama. Võõrastega – vabalt.

Õnneks olen ma aastatega õppinud liikuma selles suunas, et need “mis sa sellega teed, see ju nii mõttetu ja kus sa seda üldse kasutama hakkad?” jne kommentaarid on mulle pigem motivatsiooniks, kui millekski, mida tõsiselt südamesse võtan. Pigem on see mind just aidanud selles suunas, et toetada inimesi mingite hobide-tegevuste osas, mis mulle endale võib-olla absoluutselt huvi ei pakuks ning uurida, miks need tegevused neile siis huvi pakuvad. Kõik ei olegi samadest asjadest huvitatud.

R x

English: This post comes because I’m quite tired of having to explain it, so I’ll just write it down. I’m studying Lithuanian language – why? Quite often when it comes up, people’s reaction is along the lines of: “Lithuanian?! what are you gonna do with it, isn’t it a bit pointless? why not Spanish or French or even German? bit pointless, eh?” What is interesting to me is that a couple of year ago when I studied Estonian Sign Language, which is spoken by even a smaller amount of people and could be considered even more “pointless”, people’s reaction was the opposite: “oh wow, so cool, nice, so interesting!” etc. 

I chose Lithuanian ’cause in university we have the opportunity to study languages for free, so why not. Around the time when I started, my interest in Lithuania kept growing and I visited Vilnius more often. Plus the fact that not a lot of people speak it was something that actually made it more interesting to me. And it’s great, that I chose it, ’cause otherwise I would have not had the chance to spend the month in Kaunas in summer school this summer and I would have not met the people there and would have not had all these great experiences. And for myself, over a long time, I found something that I have great interest in and that makes me want to get better at it – I’ll be honest saying I’m already waiting for the end of my master’s, ’cause I’m quite tired of just concentrating on English philology. 

Lithuanian is hard.. like very hard, but that doesn’t make me give up. Yes, I have periods when I get a bit tired, but I try to be over it. I also have some kind of a stupid blockage about talking in Lithuanian with my lithuanians – I have this fear that when I say sth wrong, they’d think I’m a joke trying to speak their language, although I need to get over it. With strangers, I don’t have anything like that. 

Luckily I’ve learned to move in that direction that those “what are you gonna use it for, it’s pointless, where are you gonna use it?” comments do not get to me – the opposite, they give me even more motivation, to get better. This attitude has rather helped me to be supportive of people’s activities and hobbies that might not be any interest to me, or to try and discover what people like about such things. Not everyone is supposed to like the same things. 

iceland | 2017

Kui Londoni reis tuli spontaanselt, siis Islandile minek oli küll paar kuud juba ette planeeritud. Kuigi – tol hetkel kui pileteid ostsin, oli see üsnagi spontaanselt, sest pole varem kunagi Islandi peale mõelnud selle mõttega, et tahaks sinna minna. Kaks kuud hiljem ja olin jälle lennukile astumas. Kuidagi värskendav oli ainult seljakotiga reisida – läksin ainult neljaks päevaks ja üksi. Siiski, need neli päeva olid täiesti piisavad, et saaksin aimu milline imeline koht Island siiski on. Kuna Reykjavik ei ole väga suur linn, siis jalutasin palju ringi, käisin ka “tasuta” Citywalk tuuril, mida üks ajalootudeng andis ja rohke rahvahulga järgi oli aru saada, miks asi populaarne on – oli väga põnev. Samuti käisin Golden Circle tuuril, mis igale Islandi külastajale on suht must-do: Thingvelliri Rahvuspark, Gullfoss kosk & Geysir geotermaalala + mõned vahepeatused veel. Esimene neist oli koht, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia mandrilaamad lahknevad (fun fact: Reykjavik asub geograafiliselt Põhja-Ameerikas, seega võin öelda, et olen jala Ameerika pinnale saanud? hah) ning kus tuli 930. aastal kokku esimene parlament. Gullfossi kosk oli isegi pooleldi jäätununa imeline ning Geysir kuumaveeallikad olid lihtsalt vapustavad. Kogu aeg oli tunne nagu oleks sattunud kuhugile talvevõlumaale. Ainus miinus kogu reisi juures oli see, et Island on nii kuradi kallis – tegin selleks erinevad ettevalmistused, kuid kogemata juhtus nii, et sõin ükspäev lõuna, mis koosnes supist ja paninist ja läks kokku maksma 25 eurot.. See oli valus. Vot ehk see illustreerib neid ulme hindasid seal. Igastahes, kokkuvõttes oli lühike, kuid meeldejääv reis ning kindlasti sooviksin kunagi seal ära käia ka soojemal ajal.

R x

English: If the London trip came spontaneously, then the Iceland one was planned already two months ahead. Although, at that time it was a kind of a spontaneous decision, since never before had I thought of Iceland as some place I’d like to visit. Two months later and I’m stepping on the plane again. It was somehow refreshing to only travel with a backpack and alone. Still, those 4 days were enough to see what kind of an amazing place Iceland is. Since Reykjavik is not a very big city, it gave me a chance to walk around a lot, I also took a “free” citywalk tour given by a history student and the popularity of the tour was justified – it was very nice. I also went on a Golden Circle tour, which is kind of a must-do for everyone who visits Iceland:  Thingvellir National Park, Gullfoss Waterfall & Geysir geothermal area + some stops along the way. The first of those was a place when the North American and Eurasian tectonic plates split and drift apart (fun fact: geographically, Reyjavik is on the North America side, so I can say I have put my foot down in America? hah) and where in the year 930 the first parliament gathered. The Gullfoss waterfall was amazing even half-frozen and the Geysir hot springs were just fantastic. I just felt like I was in some kind of a winter wonderland. The only negative side was that Iceland is so damn expensive – though I was prepared for this, it still happened that one day I accidentally had a lunch of soup and panini that ended up costing me 25 euros. That hurt. Maybe that will illustrate the crazy prices. Anyway, in conclusion it was a short, but definitely a memorable trip and I would definitely like to go back when it is a bit warmer as well. 

london | 2017

Mõnikord lihtsalt on vaja spontaansust ning impulsipõhiselt käituda. Just nii võiksin kirjeldada seda hetke, kui ostsin Londonisse piletid neli päeva enne minekut. Tol hetkel jooksid kokku asjaolud, et Sära tuli Austraaliast mõneks ajaks Euroopasse ning et ta oli Londonis ning kõige tipuks täiesti tasuta elamisega paar minutit Oxford Streetist.. kuidas küll sellisest võimalusest mitte kinni võtta? Seega peale mõnda kiiret päeva ja paljusid tegemisi olingi omadega jälle lennujaamas, et neljapäeva varahommikul kurss suunal London võtta. Ja see oli seda täiesti väärt. London pole kahe aastaga väga eriti muutunud (viimati olingi seal 2015.aastal) ning kõik hea ja tuttav ikka alles: vasakpoolne liiklus, punased bussid, veidi veidrad taksod jms. Nii veetsimegi oma päevad enamasti jalutades, käies läbi Regent’s pargi, Hyde pargi, käisime Camdenis, muidugi ka vanad-head London Eye ning praegu konstruktsiooni all olev Big Ben, Buckinhami palee, Marble Arch ning Kensingtoni palee ei jäänud nägemata. Oleks väga tahtnud lõpuks ära käia ka Warner Bros stuudios, kuid seekord jäi see tegemata ning mõni muu minu jaoks tähtis asi veel. Londonis on suureks “õnnetuseks” muidugi Oxford Street ning see paganama Primark, kuhu me ikka ja alati otsaga lõpuks jõudsime. Ühesõnaga, üks ülimalt õnnestunud neli päeva oli see ning kuigi selliste spontaansete reisidega kiiretel aegadel on see, et tagasi jõudes oled oma asjadega väga maas, ei kahetse kordagi, et minna otsustasin.

R x

English: Sometimes you just need the spontaneity and acting based purely on impulses. That would describe the moment when I decided to buy tickets to London just four days before actually going. At that moment, thing just fell into place: Sära is in Europe from Australia for some time and she is in London and she is staying two minutes away from the Oxford Street… for free. How can one pass up that opportunity? So, after a couple of busy days and lots of responsibilities I was again at the airport, to fly to London in the early hours of Thursday. And it was totally worth it. London has not changed much in two years (I was last there in 2015) and all of the familiar and great things are still there: left-sided traffic, the red buses and weird taxi cars. So we spent most of our time walking through Regent’s and Hyde Parks, went to Camden, and of course saw the oldies-but-goodies London Eye, under construction Big Ben, Marble Arch and the Buckingham and Kensington Palaces. I would have really wanted to go to the Warner Bros Studios, but this time we couldn’t and a couple of other things important for me were left undone as well. The “unfortunate” thing was that since we were SO close to Oxford Street, we somehow always ended up in that damn Primark store. Anyway, it was a very successful four days and even though with such spontaneous trips during busy times it always happens that there are more things to do when you get back, I don’t regret going at all. 

more happiness

Aeg läheb siin liiga ruttu. Kolm head nädalavahetust tegid täiesti tasa selle kiire ja stressirikka nädalasisese aja. Üks nädalavahetus oli Ann mul külas ning sain talle korraliku tuuri oma lemmikpaikadest tehtud. Sellest järgmise nv veetsin aga Kurtuvėnais skautide lastelaagris. Mõtteid on palju ja öelda oleks palju, aga ütlen vaid, et tegu oli ühe väga omapärase kogemusega ja seda asja kõige paremas mõttes. Lasen piltidel siinkohal kõneleda. Ja siis tuli Anne mulle külla ning kõndisime ja olime turistid ja käisime Kaunases söömas ja ööelu nautimas ja sõitsime öösel kell 3 Vilniusesse tagasi. Ja siis oli Halloween toredate inimestega jaa jah.

Ning ma ei tea kuidas, aga ma suudan Vilniusesse iga päevaga aina rohkem armuda. Ja tahaks aja seisma panna.

R x

English: Time goes too quickly here. Three great weekends completely made up for the quick and stressful weeks. Ann was here one weekend and she got treated with a proper tour of Vilnius and Kaunas. The next weekend from that I spent in Kurtuvėnai in a scouts children’s camp. I have lots of thoughts and a lot to say, but I will only say here that it was a very special experience in its best way. I will let the pictures speak. And then Anne came to visit and we walked and we were being touristy and then we went to Kaunas to eat and enjoy the nightlife and then we drove back to Vilnius at 3 am. And then it was Halloween night with some awesome people and yes. 

I don’t know how, but I manage to fall in love with Vilnius more and more every day. And I would like to stop the time.

happiness

Viimastel nädalatel on olnud igasuguseid toredaid ja mõndasid mittetoredaid asju. Toredamad olid näiteks need mõned hetked mis Eestis olles (jah sattusin korra sinna ka paar nädalat tagasi) sõpradega ja perega said veedetud, siis need hetked mis sõpradega siin saanud veeta, nagu näiteks see, et Reili Vilniusesse tuli jälle ja siis sai terve nädalavahetuse kvaliteetaega veedetud ja Matase ja Gytisega (minu jaoks esimest korda) Vichy veepargis käidud. Ja näiteks see spontaanne päev Riias Annega, kui olime rampväsinud, aga tore oli ikka. Või siis see kui mõni aeg tagasi Romkat üle pika aja nägin ja jälle, minu jaoks esimest korda, Gediminase lossi juures üleval käisin. Ja aina paremaks ta läheb. Lasen piltidel kõneleda.

R x

English: Last few weeks have been filled with great and some not-so-great things. As of the great things one could maybe mention those moments spent with friends and family in Estonia (yes, I went there for a weekend as well) and those moments spent with friends here, like the fact that Reili came to Vilnius again and the whole weekend was filled with quality time and we visited the Vichy water park with Matas and Gytis (for me, for the first time). Also the day that we spontaneously spent in Riga with Anne and although we were so tired, we still enjoyed it. Or the day when I saw Romka over a long time and went up to (for me, again, for the first time) the Gediminas castle. And it keeps getting better. I will let the pictures talk.